Eesti keeles
English Türkçe
Üritused ja teated »

Urmas Paet: Tuleb lõpetada Türgi lollitamine

Vaata kõiki pilte
29.06.2011

Suhete seisule murelikult vaatavad analüütikud viitavad, et Türgi ja EL-i vahel sõlmitud assotsiatsioonileping saab varsti poole sajandi vanuseks, ning tuletavad meelde, et Türgi on juba 15 aastat olnud osa Euroopa Liidu ühisturust. Pettumust väljendanud Türgi suursaadik Selim Kuneralp ütles eelmisel nädalal, et liitumisperspektiivi puududes pole Türgil põhjust ühtlustada oma seadusi EL-i standarditega.
Samal ajal on Türgi EL-ile asendamatu tähtsusega partner. Riik on viimase kümne aasta jooksul paljuski tänu lõimumisele EL-iga muutunud demokraatlikumaks, dünaamilisemaks ja jõukamaks. Türgi rahvusvaheline ning regionaalne kaal on kasvanud ja seda nii majanduslikus kui ka poliitilises plaanis. See väljendub ka Türgi välispoliitika kasvanud enesekindluses.

Viisavabadus araablastega

Viimaste kuude arengud araabia maades kinnitavad viivitamatut vajadust tõsta vastastikuse koostöö tase senisest kõrgemale. „Araabia kevad” on pannud juurdlema selle üle, kuidas EL saaks kaasa aidata demokraatliku ühiskonna ülesehitamisele ja sotsiaalmajanduslikule arengule oma lõunanaabruses. Türgist oleks siin palju abi, sest just see riik võiks nn pehmete vahenditega mõjutada olukorda kohapeal enamgi, kui EL või USA seda üksi suudaks. Tunnistagem endi­le, et araabia maade uued liidrid vaatavad eeskuju otsides pigem Türgi kui Kesk- ja Ida-Euroopa reformiriikide suunas. Tõenäoliselt kõlaks Põhja-Aafrika ühiskondade kõrvadele demokraatlike ümberkorraldus­te kogemus Türgi suust mõnevõrra veenvamalt kui sõnumid nii mõnestki EL-i riigi pealinnast.
Reklaam

Teiseks tuleb mõelda sellele, kuidas maandada ühiskondlike muudatustega kaasnevaid negatiivseid kaasmõjusid. „Araabia kevad” on toonud kaasa migratsioonilaine Euroopa Liidu suunal. Arvestades Türgi lähedust immigratsiooni päritoluriikidele, mitmete araabia riikidega sõlmitud viisavabaduslepinguid ning ühist piiri Euroopaga, on selge, et „araabia kevad” mõjutab vahetult Türgitki. Peavaluks on riiki transiidina läbivad migratsioonivood. See on aga juba küsimus, mille lahendamiseks peavad head tahet näitama üles mõlemad osapooled.
Saabunud on sobiv hetk astuda konkreetne samm EL-i ja Türgi viisavabaduskõneluste alustamiseks. On igati loomulik, et EL loobub viisanõudest liitumiskõnelusi pidava kandidaatriigi kodanikele tingimustes, kus selle riigi kodanikud ei kujuta Euroopale märkimisväärset migratsiooniriski. Viisavabaduse teema on EL-is päevakorral mitmete riikidega, kel nähtavas tulevikus EL-iga liitumisperspektiivi ei ole. Arvestades Türgi tugevat majanduslikku ja kultuurilist lõimitust Euroopaga tekib küsimus, miks on tema viisavabadus endiselt EL-is tabuteema? Põhjus ei saa seisneda Türgi kodanikes, kelle sisseränne ja tagasivõtt ei kujuta Euroopa jaoks probleemi.
Poliitilise loogika kohaselt tuleb viisavabaduseni jõuda ennekõike nende riikidega, kes on EL-ile lähimad partnerid, ning nendeks on loomulikult kandidaatriigid. Ja Türgi on EL-i kandidaatriik. Seega pole suurt mõtet viisavabaduse tõsiseks arutamiseks kolmandate riikide suhtes enne, kui viisavabadus pole kehtestatud EL-i kandidaatriikidega.
Konkreetseks edasiminekuks EL-i ja Türgi vahelistes suhetes oleks tagasivõtulepingu allkirjastamine. Leping tähendab Türgile kohustust võtta tagasi kõik need isikud, kes transiidina Türgi kaudu Euroopasse õnne otsima suunduvad. See on suur vastutulek Türgi poolt ning eeldab teatavat kohustuse võtmist ka Euroo­pa Liidult. Lepingu projekt on nüüdseks olemas ning ootab rakendamist.
Tagasivõtulepingu rakendamine ja viisavabaduseni jõudev viisadialoog avaksid EL-i ja Türgi suhetes uue lehekülje, mille mõjusid ei saa alahinnata. Edasiminek viisaküsimustes aitaks kaasa ka toppama jäänud liitumisläbirääkimiste edenemisele. EL peab säilitama lubaduste andmisel ja protsesside algatamisel tõsiseltvõetavuse ning usaldusväärsuse. Seepärast tuleb Euroo­pa Komisjonil  koostada teekaart viisavabaduse saavutamiseks Türgiga lähiaastatel. Euroopa Liit ei tohi endale lubada silmakirjalikkust. Ei tohi maha mängida EL-i laienemis- ja viisapoliitika mainet, pakkudes partneritele välja liikuva või haihtuva finišijoonega läbirääkimisi. Kord alustatu tuleb lõpule viia.



Välisminister Urmas Paeti arvamuslugu Eesti Päevalehes.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Ankaras Gölgeli Sok. No:16, Gaziosmanpasa, 06700 Ankara, tel. (90 312) 40 56 970, e-mail: