Aukonsul Barış Kaya konsulaarpiirkonnaks on Bursa provints ja aukonsulaat asub aadressil Nilüfer organize San. Böl. Sedir Cad., No. 20 Nilüfer, Bursa, Türgi Vabariik. Aukonsuliga saab ühendust telefonil (0224) 411 18 00 ja e-posti aadressil barisk@duraner.com.tr

Barış Kaya on sündinud 1974. a Ankaras. Ta on õppinud Bilkenti Kolledžis ärijuhtimise erialal. Kaya on kindlustusseltsi DGS. Insurance Company LTD kaasasutaja, AS Tur Oto nõukogu liige, värvi- ja keemiatööstuse allüksuse juhataja, AS Duraner Water Chemical Treatment tegevdirektor. Lisaks türgi keelele valdab aukonsul ka inglise keelt.

Lisainfot Eesti aukonsulaatide kohta: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/125

“Ilma Türgita ei oleks Euroopa Liit täielik,” rõhutas Eesti riigipea.

“Kõigil Türgi sõpradel on kaks suurt ülesannet – tõestada laienemisskeptikutele Euroopa Liidus, et Türgi on pühendunud demokraatlikele reformidele ning aidata Türgi võimudel näidata oma rahvale, et need reformid on tarvilikud eelkõige inimeste endi elujärje tõstmiseks,” ütles Eesti riigipea.

President Ilves tegi sissekande kaasaegse Türgi riigi rajaja Atatürki mausoleumi auraamatusse: “Avaldan austust Mustafa Kemal Atatürkile, väljapaistvale riigitegelasele, kes mõistis, et vaid moderniseerimise ja reformidega on võimalik luua kaasaegset ühiskonda. Seeläbi kujundas ta maailma palet ning rajas Türgile tee tänasesse Euroopasse.”

President Ilves meenutas, et Türgi on Eesti hea sõber ja tugev liitlane NATO-s: Türgi oli esimene alliansi liige Kagu-Euroopa ja Vahemere piirkonnas, kes turvas Balti õhuruumi; nüüd on Türgi saatmas oma esindajat Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskusesse.

“Olen kindel, et tulevikus elavnevad Eesti ja Türgi vahel ka majandus- ja kaubandussuhted, mõistagi oleme endiselt huvitatud ka lennuliini avamisest kahe maa vahel,” sõnas Eesti riigipea.

Presidendid Ilves ja Gül rääkisid pikemalt regiooni pingekolletest.

“Eesti soovib, et Küprose probleem lahendataks, mis on mitte ainult Küprose elanike, Türgi ja Kreeka, vaid otseselt ka Eesti huvides, sest selle taga on NATO ja Euroopa Liidu koostöö edukus, tegelikult koostöö üldse,” sõnas president Ilves.

Eesti ja Türgi riigipead rääkisid ka arengutest Mägi-Karabahhi konfliktile lahendusteede otsimisel ning olukorrast Afganistanis, kus NATO juhitud julgeolekuväes teenivad mõlema riigi sõjaväelased.

“Ent NATO edukus Afganistanis ei sõltu üksnes alliansi sõdurite vaprusest, vaid sama palju või veel rohkemgi sellest, kuidas suudab Afganistani valitsus võtta järjest enam kontrolli riigis, kuivõrd suudavad NATO ja meie liitlased tõsta seal oma tsiviilpanust ja ka sellest, kui stabiilne on Pakistan,” ütles president Ilves. “Türgi on siin võtnud endale juhtrolli regionaalse koostöö vedamisel, korraldades ka Afganistani ja Pakistani tipptasemel suhtlemist.”

Kõneldes energiajulgeolekust, kinnitas Eesti riigipea, et Türgil on strateegiline roll Euroopa Liidu alternatiivsete energiatarnete tagamisel.

President Ilvese sõnul muutuvad tänavune ja järgmine aasta Eesti-Türgi kultuurisuhetes erilisteks tähisteks.

“Istanbul on Euroopa kultuuripealinn 2010. aastal ja Tallinn 2011. aastal, mis annab hea võimaluse koostööks kultuuriprojektide korraldamisel. Nii näiteks on plaanis korraldada Istanbulis Eesti kultuuri nädal, mis tipneb Arvo Pärdi Istanbulile pühendatud uudisteose “Aadama itk” esmaettekandega tänavu 7. juunil,” ütles president Ilves.

Pildid visiidist

Riigipea kohtub Türgi presidendi Abdullah Gül’i, peaministri Recep Tayyip Erdoğan’i ja Türgi Rahvusliku Suurassamblee esimehe Mehmet Ali Şahin’iga. Samuti peab president Ilves loengu Bilkenti Ülikoolis Ankaras.

Istanbulis kohtub president Ilves Konstantinoopoli oikumeenilisse patriarhi Bartholomeus I-ga.

Türgist suunduvad president Ilves ja Evelin Ilves Poola Vabariiki, kus nad osalevad pühapäeval Krakowis toimuval Poola presidendi Lech Kaczyński ja tema abikaasa Maria matusetseremoonial.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Lumi ja päike meelitas kokku tuhatkond suusahuvilist nii Türgi eri paikadest kui ka välisdiplomaate Ankarast ja Istanbulist. Aukülalistena läksid rajale Eesti välisministeeriumi kantsler Marten Kokk ja Soome välisministeeriumi kantsler Pertti Torstila.

Suusatamisele järgnes Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud vabaõhuvastuvõtt.

Eesti saatkond Ankaras tänab kõiki oma partnereid, eelkõige Bolu kuberneri ja linnapead, kelle abita poleks seekordne suusapidu toimuda saanud.

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk ütles, et Eesti ja Soome toetavad jätkuvalt Türgi soovi Euroopa Liiduga liituda. „Eesti on endiselt tugev Türgi Euroopa Liiduga liitumise toetaja. Kuigi Türgi on teinud mitmeid edusamme reformide elluviimisel, on palju veel teha ning reformide tempot tuleks kiirendada, liikumaks edasi uute peatükkide avamise suunas,“ märkis Kokk.

Kantsler Koka sõnul on Türgi põhilised väljakutsed seotud õigusriigi ülesehitamise küsimustega, et tagada demokraatia ja majanduse toimimine, mis on olulised eeltingimused Euroopa Liiduga liitumisel. Samuti kinnitas kantsler Kokk, et Eesti on valmis oma liitumiskogemusi Türgile jagama. Kantsler Koka sõnul tuleb aktiivselt tegeleda ka Küprose probleemistiku lahendamisega. „Peame vajalikuks Küprose kõneluste edukat lõpule viimist ja saare probleemi lahendamist ÜRO egiidi all. See on oluline nii Küprose elanikele kui ka Türgile ja Euroopa Liidule laiemalt,“ rõhutas Kokk.

Kantslerid peatusid kohtumisel ka olukorral Lääne-Balkanil. „Eesti toetab kindlalt Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiivi, kuivõrd see pakub regioonile võimaluse stabiilsuseks ja sotsiaalmajanduslikuks arenguks,“ ütles Kokk. Pikemalt peatuti Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud küsimustel. Türgi on viimasel ajal tegutsenud aktiivselt Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste kogukondade ühisosa leidmise nimel. „Kogukondade vaheline suutmatus riigi poliitilises tulevikus ning edasistes reformides kokku leppida on tekitanud pingelise olukorra, mis nõuab rahvusvahelise üldsuse kontsentreeritud tähelepanu,“ märkis Kokk.

Kohtumisel oli kõne all ka Lõuna-Kaukaasiaga seonduvad küsimused. „Tuleks kasutada kõiki võimalusi, et jõuda samm-sammult Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelse lahenduseni,” ütles Kokk ja lisas, et Eesti tervitab Armeenia ja Türgi presidentide ning Aserbaidžaani-Armeenia omavahelisi regulaarseid kohtumisi ja toetab dialoogi jätkamist.

Traditsiooniks saanud konsultatsioonidel arutati sel korral kahepoolseid konsulaarteemasid, mis paljuski haakuvad Türgi ja Euroopa Liidu aktuaalsete küsimustega konsulaarpoliitikas. Delegatsioonid olid sama meelt, et kodanike reisimisvõimaluste hõlbustamine, bürokraatlike asjaajamiste suurem selgus ja võimalik lihtsustamine elamis- ja töölubade taotlemisel, rahvusvahelise dokumendisuhtluse parem korraldamine ja tihedamate kontaktide loomine erinevates eluvaldkondades aitavad kaasa kahe riigi paremaks tundmaõppimiseks.

Kui 2008. aastal saavutati Eesti ja Türgi vahel kokkulepe, millega Eesti kodanikud vabastati Türki reisimisel senikehtinud viisakohustusest, siis tänavustel konsulaarkonsultatsioonidel tõdesid delegatsioonid, et kahe aasta jooksul on riikidevahelised suhted muutunud veelgi avatumaks, mistõttu tuleks tihedamas koostöös leida ka uusi kodanike reisimist lihtsustavaid meetmeid. Kui eestlastele on Türgi juba tuntud turismimaa, siis Türgi kodanikele on Eesti veel suuresti avastamata. Kahtlemata on siin veel ka suuri võimalusi edendada kahepoolseid äri-, kultuuri- ja teadussidemeid. Kahe järgneva aasta jooksul püüavad Eesti ja Türgi teineteist oma rahvale lähemale tuua ka läbi kultuuripealinnadeks olemise, sest pärast 2010. aasta Istanbuli saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna õigused Tallinn.

Türgi diplomaadid tundsid suurt huvi ka Eesti välisministeeriumi konsulaarkoolituste, konsulaarteenuste paremaks osutamiseks loodud infotehnoloogiliste võimaluste ning ministeeriumi konsulaarteemaliste kampaaniate vastu. S. Oznan kinnitas, et Türgi on kasutusele võtnud Eesti mudelil põhineva kodanike ajutise välismaal viibimiste registreerimissüsteemi, tänu millele soovitakse parandada operatiivset konsulaarabi osutamist oma kaasmaalastele hädaolukordades.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Viisakutse nõudest  loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.

Oht turistidele ei ole tõsine, kuid välisministeerium soovitab siiski olla ettevaatlik ning järgida kohalike ametivõimude korraldusi.
Reisiks soovitab välisministeerium teha reisi- ja tervisekindlustused ning registreerida oma Türgis viibimine eelnevalt välisministeeriumi koduleheküljel.
Türgis hätta sattunud kodanikud saavad abi, pöördudes Eesti saatkonda Ankaras või ka Eesti aukonsulite poole Türgis Izmiris, Istanbulis ja Antalyas.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Urmas Paet ning Türgi ELi pealäbirääkija Ali Babacan annavad ühise pressikonverentsi välisministeeriumi pressikeskuses, millele järgneb Ali Babacani ettekanne Eesti Välispoliitika Instituudi loengute sarjas.

Lp ajakirjanikud!

NB!  Sündmuste jäädvustamisest huvitatud ajakirjanikel, fotograafidel ja TV-operaatoritel palume end akrediteerida (anda teada: ees- ja perekonnanimi, väljaanne/kanal, isikut tõendava dokumendi number) hiljemalt teisipäeval, 5. detsembril kell 17:00ks välisministeeriumi pressikeskuses (e-post: centre@mfa.ee; tel. 6 377 630).

Kolmapäeval, 6. detsembril

13:40          Kohtumine välisminister Urmas Paetiga
                    Islandi väljak 1, 10 korrus 

                    TV, foto - kohtumise algushetked
                    Pressil palume kohal olla 13:30!

14:40          Eesti välisminister Urmas Paeti ja Türgi ELi pealäbirääkija Ali
                    Babacani ühine pressikonverents 

                    Pressil palume kohal olla 14:30! 
                    Sisenemine VMi B-korpuse pääslast:Lauteri 2;  kaasa võtta 
                    isikut tõendav dokument!

15:00          esineb Ali Babacan loenguga Eesti Välispoliitika Instituudis
                   (Välisministeeriumi pressikeskus. Vajalik eelnev registreerimine
                    e-posti aadressil galojan@hotmail.com. Loeng on inglise keeles.
                   Sisenemine VMi B-korpuse pääslast: Lauteri 2;  kaasa võtta isikut
                   tõendav dokument!)

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.e

Oht turistidele ei ole tõsine, kuid välisministeerium soovitab siiski olla ettevaatlik ning järgida kohalike ametivõimude korraldusi.

Reisiks soovitab välisministeerium teha reisi- ja tervisekindlustused ning registreerida oma Türgis viibimine eelnevalt välisministeeriumi koduleheküljel.

Türgis hätta sattunud kodanikud saavad abi, pöördudes Eesti Saatkonda Ankaras või ka Eesti aukonsulite poole Türgis Istanbulis, Antalyas ja Izmiris

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
pressitalitus@mfa.ee

Arutuse all olid peamiselt Türgi ettevalmistused ELi liitumisläbirääkimisteks ning otsiti võimalusi kahepoolsete majandussuhete edendamiseks. Perspektiivikate koostöövaldkondadena nähti tekstiilitööstust, ehitusmaterjalide turgu ja turismi. Välisminister kohtus ka Eesti aukonsuliga Istanbulis Tuncay Özilhaniga.

Eile õhtul kohtus Türgis ametlikul visiidil viibiv välisminister Urmas Paet
Türgi peaministri Recep Tayyip Erdogani ja riigiministri ning pealäbirääkija
Ali Babacaniga.

Kohtumisel peaminister Erdoganiga olid kõne all Eesti ja Türgi
majandussuhted, mille puhul leiti, et arengupotentsiaal pole veel sugugi ära
kasutatud. Peaminister Erdogan avaldas rahulolu, et Eesti turistide arv
Türgis on olulisel määral kasvanud. Välisminister Paet kinnitas, et üha enam
Eesti turiste külastavad Türgit nii kultuuripärandiga tutvumiseks kui ka
populaarse suvituskohana.

Eesti välisminister esitas Türgi peaministrile kutse külastada Eestit, sest
hoolimata paljudest tihedatest vastastikustest visiitidest pole seni
toimunud ühtegi peaministri tasemel visiiti. Peaminister Erdogan võttis
kutse vastu.

Türgi riigiminister ja pealäbirääkija Ali Babacan andis kohtumisel ülevaate
hetkeseisust liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Babacani kinnitusel on
peatükkide sõelumine kulgenud sujuvalt. Välisminister Paet kordas veelkord
Eesti seisukohta, et Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma ning lähtuma
samadest kriteeriumidest. "Edasine laienemine peab tuginema samadele
põhimõtetele, millest juhinduti viimase laienemise puhul," ütles Paet.

Pooled vahetasid veel mõtteid avaliku arvamuse ja selle kujundamise üle.
Välisminister Paet märkis, et liikmesriikidel tuleb rohkem oma kodanikele
selgitada ELi edasisest laienemisest võrsuvat kasu. "Sellest võidavad nii
ida kui lääs, kui mitmekümne miljoni elanikuga Türgi jätkab demokraatia
arendamist, sest see toob kaasa stabiilsuse suurenemise," ütles Paet.
Riigiminister Babacani sõnul on hirm Türgi liitumise ees ELiga enneaegne,
sest see toimub üksnes siis, kui mõlemad pooled on selleks valmis.

Välisminister Paet saabub tagasi Eestisse laupäeval.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee  

Kohtumisel olid arutuse all kahepoolsed suhted, Euroopa Liidu laienemine, julgeolekuküsimused ning olukord Afganistanis, Iraagis ja Iraanis.

Urmas Paeti ja Abdullah Güli hinnangul on Eesti ja Türgi suhted väga head, mida tõendab ka tihe visiitide vahetamine.

Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti Türgi soovi liituda Euroopa Liiduga. "Türgi on teinud edusamme reformide elluviimisel," märkis Paet. "Samas ei tohi tempo langeda, sest reformide sihikindel jätkamine on oluline ühinemisprotsessi edenemiseks," lisas ta. Türgi välisministri kinnitusel ei ole reformide elluviimine takerdunud, kuigi selline mulje võib jääda. "Me teeme reforme mitte Euroopa Liidu jaoks vaid eelkõige türgi rahva jaoks, kes seda väärib," ütles Gül.

Välisminister Paet avaldas lootust, et hiljuti alanud liitumisläbirääkimised toimuvad sujuvalt. "Samas määrab läbirääkimiste kestuse eelkõige Türgi enda tegevus nii reformide kui kodutöö osas," toonitas Paet. Türgi välisministri sõnutsi vajab Euroopa laiemat visiooni 21. sajandi globaalsetest arengutest. "Türgi, kes ükskord liitub Euroopa Liiduga, pole kindlasti see Türgi, keda tunneme täna," lausus Gül.

Välisminister Urmas Paet tänas Türgit kolme Balti riigi õhuturbe tagamise eest. "Türgi on esimene NATO liige Vahemere ruumist, kes kaitseb meie õhuruumi ning esimene, kes teeb seda kolme kuu asemel neli kuud," ütles Paet. Türgi valvab Balti riikide õhuruumi alates 1. aprillist.

Visiidi kavas on veel kohtumised Türgi peaministri Recep Tayyip Erdogani ning riigiministri ja ELi pealäbirääkija Ali
Babacaniga.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee