Esmakordselt toimusid kantslerite tasemel kolmepoolsed poliitilised konsultatsioonid Soome ja Türgiga

08.02.2010

Esmaspäeval, 8. veebruaril toimusid Ankaras Eesti-Soome-Türgi kolmepoolsed poliitilised konsultatsioonid. Esmakordselt toimusid need koos Soomega. „Kuna Eesti ja Soome Türgi-suunaline poliitika on praktiliselt identne, otsustasime seekord pidada poliitilisi konsultatsioone koos Soomega,“ ütles välisministeeriumi kantsler Marten Kokk. Välisministeeriumi kantsleri sõnul keskenduti kohtumisel Soome kolleegi Pertti Torstila ja Türgi kolleegi Feridun Sinirliogluga peamiselt Türgi liitumisele Euroopa Liiduga.

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk ütles, et Eesti ja Soome toetavad jätkuvalt Türgi soovi Euroopa Liiduga liituda. „Eesti on endiselt tugev Türgi Euroopa Liiduga liitumise toetaja. Kuigi Türgi on teinud mitmeid edusamme reformide elluviimisel, on palju veel teha ning reformide tempot tuleks kiirendada, liikumaks edasi uute peatükkide avamise suunas,“ märkis Kokk.

Kantsler Koka sõnul on Türgi põhilised väljakutsed seotud õigusriigi ülesehitamise küsimustega, et tagada demokraatia ja majanduse toimimine, mis on olulised eeltingimused Euroopa Liiduga liitumisel. Samuti kinnitas kantsler Kokk, et Eesti on valmis oma liitumiskogemusi Türgile jagama. Kantsler Koka sõnul tuleb aktiivselt tegeleda ka Küprose probleemistiku lahendamisega. „Peame vajalikuks Küprose kõneluste edukat lõpule viimist ja saare probleemi lahendamist ÜRO egiidi all. See on oluline nii Küprose elanikele kui ka Türgile ja Euroopa Liidule laiemalt,“ rõhutas Kokk.

Kantslerid peatusid kohtumisel ka olukorral Lääne-Balkanil. „Eesti toetab kindlalt Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiivi, kuivõrd see pakub regioonile võimaluse stabiilsuseks ja sotsiaalmajanduslikuks arenguks,“ ütles Kokk. Pikemalt peatuti Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud küsimustel. Türgi on viimasel ajal tegutsenud aktiivselt Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste kogukondade ühisosa leidmise nimel. „Kogukondade vaheline suutmatus riigi poliitilises tulevikus ning edasistes reformides kokku leppida on tekitanud pingelise olukorra, mis nõuab rahvusvahelise üldsuse kontsentreeritud tähelepanu,“ märkis Kokk.

Kohtumisel oli kõne all ka Lõuna-Kaukaasiaga seonduvad küsimused. „Tuleks kasutada kõiki võimalusi, et jõuda samm-sammult Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelse lahenduseni,” ütles Kokk ja lisas, et Eesti tervitab Armeenia ja Türgi presidentide ning Aserbaidžaani-Armeenia omavahelisi regulaarseid kohtumisi ja toetab dialoogi jätkamist.