Paet: Eesti toetab liitumisläbirääkimiste jätkamist Türgiga

12.12.2006

Esmaspäeval, 11. detsembril osales välisminister Urmas Paet Brüsselis toimunud välisministrite nõukogul, millel valmistati ette neljapäeval-reedel toimuvat Ülemkogu ja arutati viimaseid sündmusi ning arenguid Afganistanis, Lääne-Balkanil, Lähis-Idas ja Iraanis. Kõne all olid ka suhted Hiinaga ning järgmise kolme eesistujariigi Saksamaa, Portugali ja Sloveenia tööprogramm.

Välisministrite üks põhiaruteluteemasid oli Euroopa Liidu laienemine, sealhulgas Türgiga liitumisläbirääkimiste jätkamise tingimused. Türgi pole siiani kõrvaldanud kaupade ning transpordivahendite vaba liikumise piiranguid, rakendades Ankara lepingu lisaprotokolli vaid osaliselt. Seetõttu soovitas Euroopa Komisjon kuni Türgi-poolsete Ankara protokolliga seotud kohustuste täitmiseni mitte avada Türgiga liitumisläbirääkimisi kaheksa peatüki osas ning jätta sulgemata juba avatud peatükid.

Põhjaliku arutelu tulemusena otsustasid välispoliitikajuhid toetada Komisjoni ettepanekut nii läbirääkimispeatükkide mitteavamise kui ka juba avatud peatükkide mittesulgemises osas.

Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti toetab Türgiga liitumisläbirääkimiste jätkamist, kuid seda tingimustel, mis võtavad arvesse Türgi vajakajäämisi Ankara protokolli rakendamisel. “Kui Türgi ei suuda täita Ankara lisaprotokolli, siis tuleb rakendada vastumeetmeid, aga need ei tohiks viia läbirääkimiste katkemiseni,” tõdes välisminister. Tema sõnul on väga kahetsusväärne, et Ankara lepingu rakendamises pole seni lahenduseni jõutud. “Loodan, et sellest ei saa Türgi liitumisläbirääkimiste ületamatu komistuskivi,” lisas Paet ning rõhutas, et “Türgi ja Küprose lahkheli peaks leidma lahenduse ÜRO vahendusel”.

Puudutades Euroopa Liidu laienemist üldisemalt ütles välisminister Paet, et Komisjoni hiljuti avaldatud laienemisstrateegia annab objektiivse hinnangu hetkeolukorrale ning annab võimaluse jätkata Euroopa Liidu ühe edukama poliitikaga. “Pole mingit põhjust seda protsessi pidurdada, kandidaatriikide jaoks on liitumisperspektiiv tugev põhjus jätkata oma reforme, see tuleb lõppkokkuvõttes kasuks kõigile,” nentis Paet.

Välispoliitikajuhid pöörasid suurt tähelepanu ka Afganistani olukorrale ja Euroopa Liidu võimalustele seda riiki toetada ning abistada.

Urmas Paet rõhutas, et Euroopa Liit peab Afganistani ülesehitamisel olema aktiivsem, seda nii pealinnas kui ka provintsides. «Euroopa Liit saab tegelda õigussüsteemi ülesehitamisega, eriti politseikoolituse ja nõustamisega ning on hea, et politseinõustamise missiooni osas on liigutud edasi. Ka Eesti on valmis sellesse panustama,» ütles välisminister. Paet rõhutas veel EuroopaLiidu ja NATO ning teiste panustajate parema koostöö ja tsiviilse ning sõjalise panustamise parema koordineerimise vajadust. «Väga oluline on koostöö Afganistani naaberriikidega piiriülestele probleemidele lahenduste otsimisel,» sõnas Paet.

Hiinat puudutavates lõppjäreldustes kinnitasid välisministrid, et Euroopa Liit on huvitatud partnerlus- ja koostöökokkuleppe sõlmimisest, mis hõlmaks energiajulgeolekut, kliimamuutusi, inimõigusi, regionaalset koostööd, relvastuskontrolli ja kaubandust. Hiina relvaembargo hetkeseisust kõneldes tõdesid ministrid, et Euroopa Liit on valmis embargo tühistama, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused ehk üle on vaadatud Euroopa Liidu relvaekspordikoodeks ning Hiina on teinud positiivseid samme inimõiguste küsimuses.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee


Lähem info:
Tiina Maiberg
Eesti ELi esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57