Eesti ja Türgi

11.09.2007

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist Maailmasõda oli Türgil Eestis suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideeruvaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude okupatsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Astatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altug - esimene Türgi suursaadik resideerimisega Tallinnas. Praegune suursaadik Fatma Şule Soysal andis president Arnold Rüütlile üle oma volikirja 15. detsembril 2005.

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), järgmine suursaadik, alates 29. jaanuarist 1999, oli Andres Tomasberg, kes resideeris Madridis. 26. veebruaril 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras ning seda juhtisid ajutised asjurid Heikki Koort (kuni august 2003) ja Linda Kolk (kuni juuli 2004).
Eesti kõigi aegade esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer andis üle oma volikirja 29. juulil 2004. aastal Türgi presidendile Ahmet Necdet Sezerile.

Eestil on Türgis kolm aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002 avati aukonsulaat kuurortkeskuses Antalya, kus on aukonsuliks Ethem Okudur ning 26. augustil 2003 avati aukonsulaat Izmiris, seal on aukonsuliks Esref Baltali.

10. juunil 2003. aastal moodustati Eesti Riigikogu X koosseisu poolt Eesti-Türgi parlamendirühm, mille esimees XI riigikogu koosseisus on Evelyn Sepp.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Lepinguline baas

1924. aastal sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. aastal.
Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel kuus lepingut ja muutmiskokkulepet (nt kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping).
Praeguseks on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas edukaks kahepoolseks koostööks. Hetkel on Eesti ja Türgi vahel 14 kehtivat lepingut. Kehtivad Eesti ja Türgi vahel sõlmitud lepingud on järgmised:

1. sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
2. kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
3. rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
4. kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
5. leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97)
6. tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
7. investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
8. kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
9. leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
10. kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
11. salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
12. lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
13. tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
14. kultuuri-, haridus-,teadus-,noorsoo -ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)

Kahepoolne koostöö

Eesti-Türgi suhted on head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, sarnased seisukohad enamikes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

Kahe riigi välisministeeriumite vahel on toimunud regulaarsed poliitilised konsultatsioonid.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning arenevad stabiilselt. Eriti kiired arengud on toimunud Türgiga kaubavahetuses aastatel 2004-2006 peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Türgi osatähtsus Eesti kaubanduspartnerite seas on 2006. aastal tõusnud juba 0,8%-ni. Türgi on Eestile kogukäibelt 24. kaubanduspartner. Riikide pingereas ekspordi osas hoidis Türgi 18. kohta (osatähtsus 1,1%) ning impordi saatjariikide järjestuses 26. kohta (osatähtsus 0,6%).

Kaubavahetus Türgiga 1999-2006 (mln krooni)

Olulisemad ekspordiartiklid 2006. a:

• Metallid ja metallitooted - 68,7%
• Karusnahad - 22,8%
• Plastid ja plasttooted - 3,8 %

Olulisemad impordiartiklid 2006. a:

• Metallid - 55,2%
• Masinad ja seadmed - 14,3%
• Tekstiil ja tekstiilitooted - 13,5%
• Juveelitooted - 5,1%
• Karusnahad - 3%

INVESTEERINGUD

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2006 seisuga Türgist Eestisse tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon -17,2 miljonit krooni. 2007. aasta maikuu lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Eestis registreeritud 7 Türgi osalusega äriühingut, millest 4 oli 100%lise osalusega. Eesti otseinvesteeringud Türki olid sama seisuga 18,7 mln krooni. Põhiliselt on eraisikud investeerinud Türgis kinnisvarasse.

TURISM

Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud ajal kasvas aasta-aastalt Eestit külastanud Türgi turistide hulk, samas nende arv oli suhteliselt väike. Huvi Eesti vastu on tõusnud pärast Eesti ELi liikmeks saamist. Eestis ööbivate turistide arvu poolest on Türgi siiski üks väiksema osatähtsusega Euroopa riike: 2005. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 475 ja 2006. aastal 579 Türgi turisti. Valdav osa Türgi turistidest peatub Tallinnas. (EAS andmed)

Eestlaste huvi Türgi vastu on olnud palju suurem, mis on seletatav Türgi geograafilise asendiga ja soojema kliimaga. Kui 2003. aastal külastas Türgit reisifirmade vahendusel umbes 5000 Eesti turisti, siis 2005. aastal oli nende arv juba 17,5 tuhat. 2006. aastal toimus küll väike tagasiminek ja reisifirmad lähetasid Türki 11,3 tuhat Eesti turisti. Samas paljud eestlased sõidavad Türki ka iseseisvalt või teiste riikide turismifirmade vahendusel. Keskmiselt viibivad Eesti turistid Türgis 9 päeva.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö

1994. aastal sõlmitud ja 22. septembril 1999 jõustunud kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe on aluseks kahe riigi vahelisele reaalsele koostööle kultuuri ja hariduse vallas.

Türgi kirjanduse ilmumisele Eestis on eelkõige kaasa aidanud kirjanikud-tõlkijad Ly Seppel, Andres Ehin ja Ain Kaalep. Türgi tänapäeva kuulsama prosaisti Yasar Kemali teose "Madu maha tappa" ning türgi 20. sajandi luule kogumiku "Isahirve öö" väljaandmist on toetanud ka Türgi saatkond. 1999. aastal ilmus ajakirja "Akadeemia" Türgile pühendatud erinumber.

Tartu Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. 12. jaanuaril 1998 avati TÜ-s Türgi suursaadiku Erkan Gezeri initsiatiivil türgi keele kabinet, mille kulud kattis saatkond, kes otsis ka lektori. Tartu Ülikoolil on olnud kontakte Bilkenti Ülikooliga ning ta on huvitatud ülikoolidevahelise lepingu sõlmimisest, milles põhirõhk oleks üliõpilaste, samuti teadlaste ja lektorite vahetusel. President Lennart Meri tunnustas 2000. a. Bilkenti Ülikooli rektori, professor Ihsan Dogramaci tegevust Maarjamaa Risti teenetemärgiga. Tallinna Pedagoogikaülikoolis on türgi keelt võimalik õppida alates 1993. aastast. Türgi saatkond on ülikooli varustanud vajalike õppematerjalidega. 1997. a. avas Türgi president Süleyman Demirel TPÜ-s pidulikult türgi keele kabineti, mille kulud kattis Türgi saatkond. Samal aastal avati TPÜs Idamaade keskus, kus õpetatakse türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustatakse türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati TPÜ-s idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. TPÜ-s baseerub ka 1995. aastast Ly Seppeli, Andres Ehina jt eestvedamisel asutatud Türgi Kultuuriselts.

3.-4. aprillil 2004 toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis ümarlaud "Estonian-Turkish Academic and Cultural Relations in an Enlarging Europe". Ümarlaua raames avati TPÜ-s Türgi kunstinäitus ning Kadrioru lossis toimus türgi traditsioonilise muusika kontsert. 15. mail 2004 toimus Eurovisiooni lõppkontsert Istanbulis, Eestit esindas ansambel Neiokõsõ lauluga Tii, mis poolfinaalist edasi ei pääsenud.

Mais 2004 pandi Istanbulis alus Eesti-Türgi sõprusühingule, mis ühendab endas türgi akadeemikuid ja kultuurihuvidega inimesi. 2004. aasta lõpus tehti ettepanek muuta sõprusühing Türgit ja kolme Balti riiki ühendavaks, et lihtsustada ürituste korraldamist ja vastastikuseid külaskäike. Ühingu nimi on nüüd TELLFA, esimees on Galip Ilter, kes on samas ka DEIK ehk Türgi väliskaubanduse assotsiatsiooni Eesti partnerlusühingu esimees.

2004. aasta lõpus toimus Eesti Välisministeeriumi pressiosakonna toel telekanali CNN TÜRK pressivisiit Eestisse. Selle käigus valminud telesaade andis Türgis positiivset tagasisidet ja tekitas Eesti vastu huvi.

6.-9. maini 2005 toimus Ankaras IV rahvusvaheline koorifestival, kus osales kaks koori Eestist: tütarlastekoor Ellerhein ja Vanalinna segakoor. Ellerhein võitis nais- ja meeskooride kategoorias kindlalt esikoha ning folkloorikategoorias 2. koha. Eesti suursaatkond Ankaras aitas korraldada kooridele logistilist abi ja elas kaasa esinemistele.

13.-21.mail toimus Antalyas ja Ankaras Türgis rahvusvaheline tantsfestival, millel osales Sõleke. Antalyas külastas kontserti suursaadik Märt Volmer.

4.-16. juulil 2005 toimus Bursa tantsufestival Türgis, osales Eesti rahvatantsuansambel Sõprus. Aukonsulid Istanbulis ja Izmiris aitasid katta Eesti osavõtjate kulusid. Kohal olid ajakirjanikud Sulev ja Kadri Valner.

9.-12. juunil 2005 toimus festivali Nõmme Jazz raames noorte jazzlauljate konkurss, mille võitis ülekaalukalt Türgi neiu Evrim Özcusa, kes jäi oma esimese välisreisiga väga rahule.

30.09.-01.10 2005 korraldati kultuuribüroo abiga Eesti torupillimängija Sandra Sillamaa esinemine Karsis toimunud kultuurifestivalil. Toimunud 2 esinemsit olid väga edukad türklastele Eesti torupillimuusika meeldis. Türgis asuv Kars on Kaukasuse mõjudega muust Türgist multikultuursem piirkond, kus asus ka 130 aastat tagasi asutatud Eesti küla, mis nüüdseks on praktiliselt hävinud.

10. jaanuaril 2005 avati Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Ara Güleri fotonäitus.

2.-8. mail 2005 toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis visuaalse kultuuri festival “Maailmafilm”, kus oli esindatud türgi päritolu režissöör Asen Balick.

27. juunil 2005 Tallinnas toimunud Euroopa Nõukogu filmitootmise toetusfondi Eurimages istungist võtsid osa ka Türgi filmitegelased Dr. Ahmet Atilla Boyacioglu ja Dr. Esin Boyacioglu.

27. oktoobril 2005 a. kõlas Tallinnas "Diplomaatiliste nootide" raames Türgi klassikalistest ja Türgi rahvapillidest koosneva ansambli Istanbul Sazelenderi kontsert "Tuul kõrbe kohal".

24.04.-17.05.2006 toimusid Tallinnas Türgi kultuuripäevad Türgi saatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel. Nende raames toimus Tallinna hotellis Gaala-õhtusöök koos Ayla Eryüksel moeshow "3H" "Naise stiiliteekond hetiitidest tänapäevani", lisaks avati näitus Rahvusraamatukogus: "Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil". Estonia kontserdisaalis andsid klaveriduo kontserdi õed Ferhan ja Ferzan Önder "1001 ööd", Rahvusooperis "Estonia" toimus Sufi muusika kontsert ja pöörlevad dervišid. Samuti presenteeriti Anikya Izniki seinaplaatide kunsti ja Hikmet Barutucugil'i "Ebru" kunsti (värvilised lainelised jooned paberil).
19.-20.05.2006 korraldati Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi Idamaade Keskuse poolt debatt Türgi ühiskonna ja Euroopa lõimimise teemal. Ettekandeid tegid Türgi haritlased ja EHI õppejõud.