Eesti ja Türgi

04.04.2011

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist maailmasõda oli Türgi suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Aastatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altuğ – esimene Türgi suursaadik resideerimisega Tallinnas. Ajavahemikus 15. detsember 2005 – 14. aprill 2009 oli suursaadikuks Fatma Şule Soysal. Türgi praeguseks suursaadikuks Eestis on pr. Ayşenur Alpaslan, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 29. oktoobril 2009.

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), veebruaris 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras. Eesti praegune suursaadik Aivo Orav andis oma volikirja Türgi presidendile Abdullah Gülile üle 8. septembril 2008. aastal.

Eestil on Türgis kolm aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002. aastal avati aukonsulaat Antalya kuurortlinnas, kus on aukonsuliks Ethem Okudur. 8. juunil 2010. avas kultuuriminister Laine Jänes aukonsulaadi Bursa linnas, kus aukonsuliks on Barış Kaya.

10. juunil 2003. aastal moodustati Eesti Riigikogu X koosseisu poolt Eesti-Türgi parlamendi-rühm, mille esimees XI Riigikogu koosseisus oli Evelyn Sepp. Seisuga 19. mai 2010 kuulus rühma 20 Riigikogu liiget. Türgi Rahvusassamblees on loodud Türgi-Eesti parlamendigrupp, mida juhib pr. Özlem P. Türköne (kuulub AKP-sse).

Visiidid

Lepinguline baas

1924. a. sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. a. Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel 6 lepingut ja muutmiskokkulepet (nt. kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping). Hetkel on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas kahepoolseks koostööks, sõlmitud on järgnevad 15 kehtivat kahepoolset lepingut ning programmi:

1. sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
2. kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
3. rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
4. kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
5. leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97, muudetud 26.09.2008)
6. tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
7. investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
8. kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
9. valitsustevaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)
10. leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
11. kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
12. salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
13. lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
14. tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
15. leping viisanõuete kaotamise kohta Eesti tavapasside omanikele (jõustus 12.07.2008)

Kahepoolne koostöö

Eesti-Türgi suhted on väga head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, lähedased seisukohad enamikes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

2010. aastal jätkusid väga head ja tihedad suhted Türgiga. Toimus mitu olulist visiiti. President Toomas Hendrik Ilves külastas Türgit isegi kahel korral. 15.-18. aprillil toimunud ametliku visiidi käigus kohtus president Ilves Türgi president Güli, peaminister Erdoğani ning Rahvusliku Suurassamblee esimehe Şahiniga. Samuti pidas president Ankara Bilkenti ülikoolis loengu teemal “Turkey and Estonia – yesterday, today and tomorrow”. Teist korda külastas president Ilves Türgit seoses A. Pärdi teose esmaettekandega. Kontserdile eelnes ja järgnes mitmeid olulisi sündmusi: Eesti ja Türgi presidentide kahepoolne kohtumine, kultuuriministrite kohtumine, Tallinna ja Istanbuli linnapeade kohtumine.

24.-27. mail viibisid Ankaras Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed. Tegemist oli esmakordse sellelaadse visiidiga Türki. Kohtuti põhiseaduskomisjoni esimehe B. Kuzu, inimõiguste komisjoni esimehe Üsküli ning võrdõiguslikkuse komisjoni esinaise Akşitiga.

Kahe riigi välisministeeriumide vahel on toimunud regulaarsed konsultatsioonid. 17. märtsil 2010 toimusid Tallinnas Välisministeeriumite vahelised konsultatsioonid julgeolekupoliitika küsimustes. Türgi-Eesti konsulaarkonsultatsioonid toimusid 29. jaanuaril 2010 Tallinnas. 8. veebruaril 2010 toimusid Ankaras Eesti-Soome-Türgi kolmepoolsed poliitilised konsultatsioonid.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning on üldiselt arenenud stabiilselt. Eriti kiired arengud kaubavahetuses toimusid Türgiga aastatel 2004–2006 peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 2010. aastal oli Türgi Eestile kogukäibelt 22. kaubanduspartner (osatähtsus 0,7% kogukaubavahetusest). Riikide järjestuses hoidis Türgi ekspordi osas 17. kohta (osatähtsus 1,1%) ning impordi osas 26. kohta (osatähtsus 0,4%). Võrreldes 2009. aastaga suurenes kaubavahetus 2010. aastal ca 60%, s.h. eksport ca 70%. Import Türgist suurenes 2010. aastal ca 35%. Kaubavahetuse saldo Türgiga on jätkuvalt positiivne.

Kaubavahetus Türgiga 2006–2010 (mln eurot)

Allikas: Eesti Statistikaamet
 

Olulisemad ekspordiartiklid 2010. a.:

• metallitooted – 82%
• nahast tooted – 7,1%
• elusloomad, loomsed tooted – 3,4%
• keemiatööstuse tooted 2%
• puidust tooted – 1,5 %

Olulisemad impordiartiklid 2010. a.:

• tekstiil ja tekstiilitooted – 42,8%
• masinad ja seadmed - 16,1%
• metall ja metallitooted – 7,8%
• juveelitooted – 5,2%
• kivist, kipsist jne tooted – 3%

Allikas:Eesti Statistikaamet

Võrreldes 2009. aastaga oli 2010. aastal gruppides muutusi vähe, olulisematest ekspordiartiklitest kasvas elusloomade ja loomsete toodete osakaal.

Investeeringud

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki.
Seisuga 31.12.2010 oli Türgi otseinvesteeringuid Eestis 1 432 mln eurot (ca 0,01% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest) ja Eesti otseinvesteeringuid Türgis 2 486 mln eurot (0,05 % kõigist Eesti otseinvesteeringutest välisriikides). Türgi peamised investeeringud Eestis olid tehtud veonduse ja laonduse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkondades. Nii 2009. aastal kui 2010. aastal oli enamus Eesti investeeringutest Türgis tehtud põhiliselt hulgi- ja jaekaubanduses, kinnisvaras, rentimises ja äritegevuses.

Äriregistri andmetel oli seisuga 1. aprill 2010 Eestis registreeritud 12 Türgi kapitaliga äriühingut (sama ka 2009. aasta veebruaris), tegutsevatest olid seitse 100% Türgi kapitaliga (veebruaris 2009 kolm). 2009. aastal sisenes Eesti turule Türgi magusatootja Güllüoğlu, avades oma esinduskaupluse Tallinnas.

Turism

Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud ajal kasvas aasta-aastalt Eestit külastanud Türgi turistide hulk, samas nende arv oli suhteliselt väike. Huvi Eesti vastu on tõusnud pärast Eesti ELi liikmeks saamist. Eestis ööbivate turistide arvu poolest on Türgi siiski üks väiksema osatähtsusega Euroopa riike: 2007. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 980, 2008. aastal 2861 ja 2009. aastal 2745 Türgi turisti, vastavalt 2779, 5877 ja 6332 ööbimisega. 2009. aastal vähenes veidi Eestit külastavate Türgi turistide arv, kuid võrreldes 2008. aastaga peatuti Eestis kauem. Valdav osa Türgi turistidest peatus Tallinnas.

Samas näitab statistika, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal langes oluliselt Eesti reisifirmade poolt teenindatud Türgi elanike arv.

Eestlaste huvi Türgi vastu on olnud palju suurem, mis on seletatav Türgi geograafilise asendi ja soojema kliimaga. 2007. aastal külastas Türgit reisifirmade vahendusel 20320 ja 2008. aastal 22003 Eesti turisti. 2009. aastal lähetasid Eesti reisifirmad Türki 27384 Eesti turisti. Võrreldes 2008. aastaga oli reisile lähetatute arv 2009. aastal kasvanud, samas oli reisi keskmine kestus inimese kohta vähenenud.

Paljud eestlased sõidavad Türki ka iseseisvalt või teiste riikide turismifirmade vahendusel.

29.-30. septembril viibis Tallinnas Türgi Düzenli maakonna delegatsioon tutvumaks ärivõimalustega Eestis. Toimus seminar Kaubandus- ja tööstuskojas, kohtumine EAS-is ning külastati IT-demokeskust. Sarnaseid visiite on edaspidi plaanis korraldada teistegi Türgi maakondade esindajatele.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö

1994. aastal sõlmitud ja 22. septembril 1999 jõustunud kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe on aluseks kahe riigi vahelisele reaalsele koostööle kultuuri ja hariduse vallas.

Türgi kirjanduse ilmumisele Eestis on kaasa aidanud kirjanikud-tõlkijad Ly Seppel, Andres Ehin ja Ain Kaalep. Türgi tänapäeva kuulsama prosaisti Yasar Kemali teose "Madu maha tappa" ning türgi 20. sajandi luule kogumiku "Isahirve öö" väljaandmist on toetanud Türgi saatkond. 1999. aastal ilmus ajakirja "Akadeemia" Türgile pühendatud erinumber.

Tartu Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. Jaanuaris 1998 avati TÜ-s Türgi suursaadiku Erkan Gezeri initsiatiivil türgi keele kabinet, mille kulud kattis saatkond, kes otsis ka lektori. Tartu Ülikoolil on olnud kontakte Bilkenti Ülikooliga ning ta on huvitatud ülikoolidevahelise lepingu sõlmimisest, milles põhirõhk oleks üliõpilaste, samuti teadlaste ja lektorite vahetusel. President Lennart Meri tunnustas 2000. aastal Bilkenti Ülikooli rektori, professor Ihsan Doğramacı tegevust Maarjamaa Risti teenetemärgiga.

Tallinna Pedagoogikaülikoolis on olnud võimalik türgi keelt õppida alates 1993. aastat. 1997. aastal avas Türgi president Süleyman Demirel TPÜ-s pidulikult türgi keele kabineti, mille kulud kattis Türgi saatkond. Samal aastal avati TPÜ-s Idamaade keskus, kus õpetatakse türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustatakse türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati TPÜ-s idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. TPÜ-s baseerub ka 1995. aastast Ly Seppeli, Andres Ehina jt eestvedamisel asutatud Türgi Kultuuriselts.

24.04.-17.05.2006 toimusid Tallinnas Türgi kultuuripäevad Türgi saatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel. Nende raames toimus Tallinna hotellis gala-õhtusöök koos Ayla Eryükseli mowshow´ga „3H. Naiste stiiliteekond hetiitidest tänapäevani“, lisaks avati Rahvusraamatukogu näitus „Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil“. Estonia kontserdisaalis andsid klaverikontserdi „1001 ööd“ õed Ferhan ja Ferzan Önder, Rahvusooperis „Estonia“ toimus Sufi muusika kontsert ja pöörlevate dervisite etendus. Samuti presenteeriti Anikya Izniki seinaplaatide kunsti ja Hikmet Barutucugil´i ebru-kunsti (otomani-aegne vee peale maalimise tehnika).

3. märtsil 2008. aastal avasid Türgi suursaadik Eestis Fatma Şule Soysal ja välisminister Urmas Paet rahvusraamatukogus näituse „Nad uskusid Türgisse“.

14. märtsil 2008. aastal avas Eesti peaminister Ansip Türgis Istanbuli kultuuri- ja kaubanduskeskuses Istinye Park Eesti disaini ülevaatenäituse „Disain tuleb külla“.

16.03.2008 toimus Eesti saatkonna eestvedamisel esimene suusamaraton Geredes Arkuti mägedes, milles osales ka peaminister Andrus Ansip. Analoogsel üritusel 8. märtsil 2009. aastal osales Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

28. aprillil 2008 avas Türgi suursaadi Fatma Şule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus endise diplomaadi Erkut Onarti fotonäituse „Türgi – maa, kus kohtuvad loodus, inimene ja kultuur“. Avamisel osales ka fotode autor.

11. juunil 2008. aastal avasid Eesti välisminister Urmas Paet, Türgi välisminister Ali Babacan ja suursaadik F. Ş. Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus Türgi diplomaadi Nur Sağmani fotonäituse "Head juubeliaastat, Eesti!".

3. juulil 2008. aastal alustas Rahvusvaheliste Paide paepäevade ajal Paide keskväljakul Eesti turneed maailmakuulus Türgi sõjakultuuriansambel Mehter, mis andis Eestis kolm kontsertetendust.

22. septembril 2008. aastal avati Rotermanni soolalao keldrisaalis näitus "Türgi rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas", mille koostas Istanbulis asuv Milli Reasürani kunstigalerii.

9. oktoobril 2008. aastal avasid Eesti president Ilves ja Türgi president Gül Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti ja Türgi suhteid kajastava näituse. Rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus oli võrdlev tagasivaade kahe riigi iseseisvuse arengule ning ühiste diplomaatiliste suhete loomise algusele 1924. aastal. Ekspositsioon hõlmas nii poliitilisi, majanduslikke kui ka kultuurisuhteid, samuti eestlasi Türgis ja türklasi Eestis.

Oktoobris 2008. aastal avati Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain". Novembris 2008. aastal näidati Karsi filmifestivalil valikut Eesti nuku-filmidest ning võistlusprogrammis osales Rao Heidmetsa uus nukufilm „Kaasasündinud kohustused”.

2009. aasta veebruaris toimus Viljandis 11. talvine tantsupidu, mille teema oli tagasipöördumine juurte juurde. Osales Türgi tantsurühm.

2009. aasta veebruaris Estonias etendunud Verdi ooperi “Maskiball” ühte peaosa laulis Ankara riikliku ooperiteatri solist Şenol Talınlı ja aprillis Helsingis toimunud helilooja Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Euroopa esmaettekandel dirigeeris Helsingi linnaorkestrit Türgi dirigent Cem Mansur.

8. märtsil 2009. aastal toimus Eesti saatkonna eestvedamisel koostöös aukonsulitega II suusamaraton Türgis, kus aukülaliseks oli Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

5. septembril 2009 toimus Kayseris Türgi-Eesti jalgpallimatš.

4. oktoobril 2009 toimus Ararati esmavallutuse (1829) 180. aastapäeva tähistamine näitusinstallatsiooni avamisega Ishakpaşa kindluses Doğubeyazıti linna lähedal, Ararati jalamil. Näituse avasid suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Ağrı maavanem (kuberner) Mehmet Çetin. Näituse avamisele järgnenud päevadel toimus rahvusvaheline mägimatk. Ararati tippu jõuti 9. oktoobril ehk samal päeval kui seda tegi Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot täpselt 180 aastat tagasi.

7. veebruaril 2010 organiseeris Eesti saatkond koostöös Anatoolia Maratoni Assotsiatsiooni ja Bolu provintsiga meeleoluka murdmaasuusafestivali, millele osales ka välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.

2010 oli Istanbul üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Sellega seoses kavandasid kultuuri-ministeerium ja SA Tallinn 2011 mitmeid Eestit ja Tallinna tutvustavat üritusi. 2010 aprillis osasid Eesti filmid Istanbuli rahvusvahelisel filmifestivalil. Mais toimus rahvusvaheline tudengiteatrite festival, kus osalesid ka Eesti vastavad trupid.

16. jaanuaril 2010. aastal viibis Euroopa Kultuuripealinn Istanbul 2010 avamisel Eesti delegatsioon, mida juhtis Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

2010 suvel tugevdati Eesti ja Türgi vahel kultuurilist silda veelgi. Arvo Pärdilt (kel täitus 75. eluaasta) telliti muusikaline suurvorm orkestrile, koorile ja solistidele. Kontsert toimus kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 koostöö tulemusena. Teose „Aadama itk“ esiettekanne oli 7. juunil Hagia Eirene kirikus, teos sünteesis nii kristliku kui islami kultuurile ja helikeelele omaseid jooni. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, laulsid Filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis ning mängis Borusani sümfooniaorkester. Lisaks presidendile ja proua Ilvesele olid Eestist kontserti kuulama sõitnud kultuuriminister Jänes, Tallinna linnapea Savisaar, välisministeeriumi ja Tallinna linnavolikogu delegatsioonid, ärimehi ja meediaesindajaid. Türgist oli kohal president Gül abikaasaga, kultuuriminister, Istanbuli linnapea, Konstantinoopoli patriarh. Kokku oli kontserdil enam kui 1000 kuulajat. Enne kontserti andis Türgi president Eesti presidendi juuresolekul Arvo Pärdile üle elutöö preemia.

16. juulil 2010 andis Istanbulis Hagia Eirene kirikus kontserdi tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme dirigeerimisel.

3.-19. detsembril 2010 linastus Gezici filmifestivali võistlusprogrammis Veiko Õunpuu mägufilm „Püha Tõnu kiusamine“.

19. veebruaril 2011 korraldas Eesti saatkond Türgis Vabariigi aastapäeva tähistamiseks kepikõnniürituse Ankara lähistel Gölbaşı järve ääres. Kepikõndi olid tutvustamas ala looja Marko Kantaneva ning temanimelise kaubamärgiga kepikõnnivarustust tootev Eesti firma ME Sisustus. Teiste seas võttis sportlikust kõnnist osa ka Türgi eurominister Egemen Bağış.