Eesti keeles
English Türkçe
Eesti ja Türgi »

Türgi - kahepoolsed suhted

31.07.2017

 

- Olulisemad visiidid
- Lepingud
- Kahepoolne koostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridusalane koostöö

 

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist maailmasõda oli Türgi suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Aastatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altuğ – esimene Türgi suursaadik resideerimisega Tallinnas. Aastail 2005-2009 oli suursaadikuks Fatma Şule Soysal, aastail 2009-2013 Ayşenur Alpaslan, aastail 2013-2015 Ahmet Ülker. Türgi praeguseks suursaadikuks Eestis on pr. Hayriye Kumaşcıoğlu, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 15. oktoobril 2015.

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli alates 1996. aastast Sven Jürgenson (resideerus Tallinnas). Veebruaris 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras. Aastatel 2004-2008 oli Eesti suursaadikuks Türgis, kes resideerus esimese saadikuna Ankaras, Märt Volmer. Talle järgnesid aastatel 2008-2012 Aivo Orav ning 2012-2016 Miko Haljas. Eesti praeguseks suursaadikuks Türgis on Marin Mõttus, kes andis oma volikirjad üle president Erdoğanile 15. juunil 2016. aastal.

Eestil on Türgis hetkeseisuga viis aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002 avati aukonsulaat Antalya kuurortlinnas, kus on aukonsuliks Ethem Okudur. 8. juunil 2010 avas kultuuriminister Laine Jänes aukonsulaadi Bursa linnas, kus aukonsuliks on Barış Kaya. 4. juulil 2013 toimus Trabzoni aukonsulaadi pidulik avamine, aukonsuliks on seal Zeyyat Kafkas. Juunis 2014 avati pidulikult viies Eesti aukonsulaat Mersinis, aukonsuliks on seal hr Nebil Taşçı.

10. juunil 2003 moodustas Eesti Riigikogu X koosseis Eesti-Türgi parlamendirühma. Riigikogu XIII koosseisus on Eesti-Türgi parlamendirühmas 9 liiget ja seda juhib Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Türgi Rahvusassamblees loodi 16.12.2011 Türgi-Eesti sõprusgrupp. Alates 2016. aastast juhib sõprusgruppi valitsuspartei AKP parlamendisaadik hr Kasım Bostan ning sellel on 20 liiget.

Visiidid
 

Türgisse
juuli 2017
välisminister Sven Mikser Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana visiidil Ankaras
august 2016
välisminister ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistuja Marina Kaljurand visiidil Ankaras
juuli 2015
välisminister Keit Pentus-Rosimannus NATO välisministrite kohtumisel Antalyas
mai 2012 välisminister Urmas Paet Istanbulis Bosporuse sillal kepikõnni üritusel
mai 2011 välisminister Urmas Paet Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 121. istungil Istanbulis 
veebruar 2011 kaitseminister Jaak Aaviksoo
juuni 2010 VP Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Laine Jänes Istanbulis seoses Pärdi suurteose “Aadama itk” esmaettekandega.
aprill 2010 president Toomas Hendrik Ilves
detsember 2009 välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil Ankaras
aprill 2009 välisminister Urmas Paet ÜRO Tsivilisatsioonide Alliansi kohtumisel Istanbulis
november 2008 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
märts 2008 peaminister Andrus Ansip
aprill 2006 välisminister Urmas Paet Baku-Tbilisi-Ceyhan naftajuhtme avamisel
aprill 2006 välisminister Urmas Paet
september 2005 president Arnold Rüütel
aprill 2004 välisminister Kristiina Ojuland
august 2003 välisminister Kristiina Ojuland
oktoober 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
oktoober 2016
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ametlik visiit Eestisse
oktoober 2014 Türgi president Recep Tayyip Erdoğani ametlik visiit Eestisse
mai 2012 Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu ametlik visiit Eestisse
november 2011 EL asjade minister Egemen Bağiş
veebruar 2011 põllumajandusminister Mehmet Mehdi Eker
veebruar 2010 EL asjade minister Egemen Bağiş töövisiidil
oktoober 2008 president Abdullah Gül
juuni 2008 välisminister Ali Babacan
detsember 2006 Türgi EL pealäbirääkija ja Riigiminister majandusküsimustes Ali Babacan
september 2004 välisminister ja asepeaminister Abdullah Gül
august 2002 kaitseminister Sabahattin Çakmakoğlu
aprill 2002 president Ahmet Nezdet Sezeri riigivisiit
juuni 2000 välisminister Ismail Cem

Lepingud
 

1924. a. sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. a. Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel 6 lepingut ja muutmiskokkulepet (nt. kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping). Hetkel on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas kahepoolseks koostööks, sõlmitud on järgnevad 15 kehtivat kahepoolset lepingut ning programmi:

  • sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
  • kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
  • rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
  • kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
  • leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97, muudetud 26.09.2008)
  • tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
  • investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
  • kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
  • valitsustevaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)
  • leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
  • kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
  • salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
  • lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
  • tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
  • leping viisanõuete kaotamise kohta Eesti tavapasside omanikele (jõustus 12.07.2008)
     

Kahepoolne koostöö


Eesti-Türgi suhted on sõbralikud ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, lähedased seisukohad paljudes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

Eesti-Türgi suhted on olnud viimastel aastatel üsna intensiivsed. 24.-27. mail 2010 viibisid Ankaras Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed. Tegemist oli esmakordse sellelaadse visiidiga Türki. Kohtuti põhiseaduskomisjoni esimehe B. Kuzu, inimõiguste komisjoni esimehe Üsküli ning võrdõiguslikkuse komisjoni esinaise Akşitiga. 2010 juunis külastas president Toomas Hendrik Ilves Türgit seoses Arvo Pärdi teose esmaettekandega. Kontserdile eelnes ja järgnes mitmeid olulisi sündmusi: Eesti ja Türgi presidentide kahepoolne kohtumine, kultuuriministrite kohtumine, Tallinna ja Istanbuli linnapeade kohtumine. 2011 aprillis kohtus president Ilves aprillisametliku visiidi käigus Türgi president Güli, peaminister Erdoğani ning Rahvusliku Suurassamblee esimehe Şahiniga. Samuti pidas president Ilves Ankara Bilkenti ülikoolis loengu teemal “Turkey and Estonia – yesterday, today and tomorrow”.

Veebruaris 2011 toimus Ankara lähedal Gölbaşi järve ääres Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames 3 km pikkuse distantsiga kepikõnd. Suurt meediakajastust pälvinud üritusel osales ka Türgi eurominister Egemen Bağış. Eestist olid kohal nii kepikõnni originaalvarustust tootev firma ME Sisustus kui ka spordiala looja Marko Kantaneva.

2012. aastal, mil Istanbul oli Euroopa spordipealinn, korraldas Eesti koostöös Türgi EL-ministeeriumi ja Istanbuli linnaga sportliku kepikõnniürituse üle Euroopat ja Aasiat ühendava Bosporuse silla – „Nordic Walking between Continents“.

Eesti ja Türgi välisministeeriumide vahel on toimunud regulaarsed konsultatsioonid. 17. märtsil 2010 toimusid Tallinnas välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid julgeolekupoliitika küsimustes. Türgi-Eesti konsulaarkonsultatsioonid toimusid 29. jaanuaril 2010 Tallinnas. 8. veebruaril 2010  viidi  Ankaras läbi Eesti-Soome-Türgi kolmepoolsed poliitilised konsultatsioonid. Türgi välisministeeriumi EL-osakonna direktor A. Başağa külastas Tallinna 31. mail 2011, millele järgnesid 14. oktoobril 2011 poliitilised konsultatsioonid Ankaras. 2013. aasta septembris toimusid poliitilised konsultatsioonid Eurooa Liidu asekantslerite tasandil Ankaras. 2014. aasta kevadel toimusid Ankaras konsulaarkonsultatsioonid ja julgeolekupoliitika alased konsultatsioonid ning sama aasta sügisel kohtus Eesti Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Türgi Välisministeeriumi kantsler Feridun Sinirlioğluga. 2016. aasta suvel külastas Ankarat Välisministeeriumi asekantsler Kyllike Sillaste-Elling poliitiliste konsultatsioonide raames.

2017.aasta maikuus toimusid Tallinnas konsultatsioonid välisministeeriumide kantslerite tasemel, kus Eesti delegatsiooni juhtis kantsler Rainer Saks ja Türgi delegatsiooni ministeeriumi peasekretär Ümit Yalçın. Toimivad ka kontaktid parlamentide vahel: 2017.aasta veebruaris viibis Türgis Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon, kes peale oma kolleegidega kohtumise külastas ka süüria pagulaste laagrit Gaziantepis. 

Maikuus esines Tallinnas Lennart Meri konverentsil Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek. Maikuus külastas Eestit esinduslik ja arvukas Türgi äridelegatsioon. Delegatsioon koosnes eelkõige elektroonika- ja IT-sektori esindajatest ning ärikohtumistele järgnes osalemine sama valdkonna üritusel Latitude 59. 

Seoses Eesti eesistumise algusega Euroopa Liidus on visiidigraafik 2017.aasta juulikuust muutumas eriti tihedaks, kuna Türgi ja Euroopa Liidu dialoogi toetamine on Eesti eesistumise ajal oluline teema.

Majandussuhted
 

Kaubavahetus

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning arenevad stabiilselt. Kiired arengud algasid Türgiga kaubavahetuses pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Ajavahemikul 2004–2008 kasvas eksport Türgisse viis korda. 2009. aastal mõjutas üleilmne majanduskriis ka kaubavahetust Türgiga, mil nii ekspordi kui ka impordi mahud kahanesid oluliselt. Järgneval kahel aastal toimusid kaubavahetuses Türgiga taas kiired arengud. 2010. aastal kasvas eksport 1,7 korda ja import 35% ning 2011 olid kasvud vastavalt 49% ja 38%.

2016. aasta seisuga on Türgi Eestile tähtsuselt 20. kaubanduspartner, jäädes samasse kategooriasse näiteks Ungari, Šveitsi, Austria ja Kanadaga. 2016. aastal oli kaubavahetuse käive Türgiga 163 mln eurot, millest eksport moodustas ehk 108 mln eurot ja import 55 mln eurot.

Eesti ekspordi maht aastatel 2012-2016 on olnud pidevalt 110 mln euro ümbruses (2016. aastal 120 mln eurot), moodustades 1-1,3% Eesti koguekspordist. 2016. aastal oli Türgi Eestile tähtsuselt 17. ekspordi sihtriik, jäädes samas ettepoole ELi liikmesriikidest Itaaliast ja Hispaaniast. Import on jõudumööda kasvanud 43 mln eurolt (2012) ligi 55 mln euroni (2016). Eesti on kaubelnud Türgiga positiivse bilansiga alates 2004. aastast.

Türki eksporditi Eestist kolmel viimasel aastal kõige rohkem metalle ja metallitooteid (53% ekspordist). Peamiste ekspordiartiklite hulgas teisel kohal on väärismetallide ja juveelitoodete eksport (15%), kolmandaks suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed (13%), samuti on kasvanud loomsete toodete ekspordimahud.

Türgist imporditi 2016. a enim tekstiiltooteid (34% impordist), masinaid ja seadmeid (17%) ning transpordivahendeid (17%).

Investeeringud

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2016 seisuga Türgist Eestisse tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon 5, mln eurot. Põhiliselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse ning info ja side sektorisse.

Eesti otseinvesteeringud Türki olid 31.12.2016 seisuga 2,4 mln eurot (viimastel aastatel on see number püsinud 2 mln ümber). Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse ning kinnisvarasse.

Eesti ja Türgi vahel on sõlmitud vastastikune investeeringute soodustamise ja kaitse leping ning topeltmaksustamise vältimise leping


Turism

Turismistatistika kajastab Türgi turistide majutusi Eestis alates 2004. aastast, mil Eesti majutusasutustes ööbis 461 Türgi turisti. Järgmistel aastatel suurenes turistide huvi Eesti vastu märgatavalt, kuid hüppeline kasv (ligi 3 korda) toimus 2008. aastal, kui nende majutuste arv Eestis ulatus juba 2900-ni. Kui 2009. aastal turistide reisimised Eestisse mõnevõrra vähenesid, siis kahel järgmisel aastal nende majutuste arv Eestis suurenes oluliselt: 2010 – kasv 30% ja 2011 – 33%. 2012. aastal majutati Eestis 5200 Türgi turisti, mis oli kümnendiku võrra enam kui eelmisel aastal. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti majutusasutustes ööbinud keskmiselt üle 6500 Türgi turisti. Lisaks Tallinnale on populaarsemad sihtkohad Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. Türklaste huvi suurenemisele Eesti vastu on aidanud kaasa Eesti ja Türgi vahelised spordivõistlused.

Eestlaste reisiaktiivsus Türgisse on olnud palju suurem, mis on seletatav Türgi geograafilise asendiga ja sooja kliimaga. Kui 2003. aastal külastas Türgit reisifirmade vahendusel umbes 5500 Eesti turisti, siis 2008. aastal lähetati Türki juba 22 000 eestlast. 2009. aastal viisid reisifirmad Türki ligi 27 400 Eesti turisti, mis moodustas 7% kogu reisifirmade poolt välisriikidesse lähetatute arvust, andes Türgile Soome järel 2. koha. Kui enamikesse riikidesse 2009. aastal reisimine vähenes, siis Türgit külastas veerandi võrra rohkem eestlasi kui aasta tagasi. 2010. aastast alates pole Eesti Statistikaamet eestlaste reisimisi reisifirmade kaudu välisriikidesse avaldanud. Eesti Panga mobiil-positsioneerimise meetodil saadud andmetel oli 2015. aastal Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Türki 59 000. 11. juunil 2013 avas Türgi rahvuslik lennukompanii Turkish Airlines Tallinna-Istanbuli lennuliini. Otselennud toimuvad 5-7 päeval nädalas.


Haridusalane koostöö

Oluliseks koostöövaldkonnaks Eesti ja Türgi vahel on tõusnud ka haridus. Türgi on Eesti kõrghariduse välisturunduse üks prioriteetseid sihtriike. Eestis tasemeõppes õppivate Türgi üliõpilaste arv on olnud viimastel aastatel tõusuteel. 2016/2017. õppeaastal õpib Eesti ülikoolides 124 Türgist pärit üliõpilast. Sellele lisanduvad Erasmuse tudengid, keda on kokku veel samas suurusjärgus. Eestis õppivate välistudengite osas on Türgi hetkel Soome, Venemaa Ukraina, Nigeeria ja Gruusia järel kuuendal kohal.


Kultuurialane koostöö

24.04.-17.05.2006 toimusid Tallinnas Türgi kultuuripäevad Türgi saatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel. Nende raames toimus Tallinna hotellis gala-õhtusöök koos Ayla Eryükseli mowshow´ga „3H. Naiste stiiliteekond hetiitidest tänapäevani“, lisaks avati Rahvusraamatukogu näitus „Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil“. Estonia kontserdisaalis andsid klaverikontserdi „1001 ööd“ õed Ferhan ja Ferzan Önder, Rahvusooperis „Estonia“ toimus Sufi muusika kontsert ja pöörlevate dervisite etendus. Samuti presenteeriti Anikya Izniki seinaplaatide kunsti ja Hikmet Barutucugil´i ebru-kunsti (otomani-aegne vee peale maalimise tehnika).

3. märtsil 2008. aastal avasid Türgi suursaadik Eestis Fatma Şule Soysal ja välisminister Urmas Paet rahvusraamatukogus näituse „Nad uskusid Türgisse“.

14. märtsil 2008. aastal avas Eesti peaminister Ansip Türgis Istanbuli kultuuri- ja kaubanduskeskuses Istinye Park Eesti disaini ülevaatenäituse „Disain tuleb külla“.

16.03.2008 toimus Eesti saatkonna eestvedamisel esimene suusamaraton Geredes Arkuti mägedes, milles osales ka peaminister Andrus Ansip. Analoogsel üritusel 8. märtsil 2009. aastal osales Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

28. aprillil 2008 avas Türgi suursaadi Fatma Şule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus endise diplomaadi Erkut Onarti fotonäituse „Türgi – maa, kus kohtuvad loodus, inimene ja kultuur“. Avamisel osales ka fotode autor.

11. juunil 2008. aastal avasid Eesti välisminister Urmas Paet, Türgi välisminister Ali Babacan ja suursaadik F. Ş. Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus Türgi diplomaadi Nur Sağmani fotonäituse "Head juubeliaastat, Eesti!".

3. juulil 2008. aastal alustas Rahvusvaheliste Paide paepäevade ajal Paide keskväljakul Eesti turneed maailmakuulus Türgi sõjakultuuriansambel Mehter, mis andis Eestis kolm kontsertetendust.

22. septembril 2008. aastal avati Rotermanni soolalao keldrisaalis näitus "Türgi rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas", mille koostas Istanbulis asuv Milli Reasürani kunstigalerii.

9. oktoobril 2008. aastal avasid Eesti president Ilves ja Türgi president Gül Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti ja Türgi suhteid kajastava näituse. Rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus oli võrdlev tagasivaade kahe riigi iseseisvuse arengule ning ühiste diplomaatiliste suhete loomise algusele 1924. aastal. Ekspositsioon hõlmas nii poliitilisi, majanduslikke kui ka kultuurisuhteid, samuti eestlasi Türgis ja türklasi Eestis.

Oktoobris 2008. aastal avati Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain". Novembris 2008. aastal näidati Karsi filmifestivalil valikut Eesti nuku-filmidest ning võistlusprogrammis osales Rao Heidmetsa uus nukufilm „Kaasasündinud kohustused”.

2009. aasta veebruaris toimus Viljandis 11. talvine tantsupidu, mille teema oli tagasipöördumine juurte juurde. Osales Türgi tantsurühm.

2009. aasta veebruaris Estonias etendunud Verdi ooperi “Maskiball” ühte peaosa laulis Ankara riikliku ooperiteatri solist Şenol Talınlı ja aprillis Helsingis toimunud helilooja Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Euroopa esmaettekandel dirigeeris Helsingi linnaorkestrit Türgi dirigent Cem Mansur.

8. märtsil 2009. aastal toimus Eesti saatkonna eestvedamisel koostöös aukonsulitega II suusamaraton Türgis, kus aukülaliseks oli Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

5. septembril 2009 toimus Kayseris Türgi-Eesti jalgpallimatš.

4. oktoobril 2009 toimus Ararati esmavallutuse (1829) 180. aastapäeva tähistamine näitusinstallatsiooni avamisega Ishakpaşa kindluses Doğubeyazıti linna lähedal, Ararati jalamil. Näituse avasid suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Ağrı maavanem (kuberner) Mehmet Çetin. Näituse avamisele järgnenud päevadel toimus rahvusvaheline mägimatk. Ararati tippu jõuti 9. oktoobril ehk samal päeval kui seda tegi Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot täpselt 180 aastat tagasi.

7. veebruaril 2010 organiseeris Eesti saatkond koostöös Anatoolia Maratoni Assotsiatsiooni ja Bolu provintsiga meeleoluka murdmaasuusafestivali, millele osales ka välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.

2010 oli Istanbul üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Sellega seoses kavandasid kultuuri-ministeerium ja SA Tallinn 2011 mitmeid Eestit ja Tallinna tutvustavat üritusi. 2010 aprillis osasid Eesti filmid Istanbuli rahvusvahelisel filmifestivalil. Mais toimus rahvusvaheline tudengiteatrite festival, kus osalesid ka Eesti vastavad trupid.

16. jaanuaril 2010. aastal viibis Euroopa Kultuuripealinn Istanbul 2010 avamisel Eesti delegatsioon, mida juhtis Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

2010 suvel tugevdati Eesti ja Türgi vahel kultuurilist silda veelgi. Arvo Pärdilt (kel täitus 75. eluaasta) telliti muusikaline suurvorm orkestrile, koorile ja solistidele. Kontsert toimus kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 koostöö tulemusena. Teose „Aadama itk“ esiettekanne oli 7. juunil Hagia Eirene kirikus, teos sünteesis nii kristliku kui islami kultuurile ja helikeelele omaseid jooni. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, laulsid Filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis ning mängis Borusani sümfooniaorkester. Lisaks presidendile ja proua Ilvesele olid Eestist kontserti kuulama sõitnud kultuuriminister Jänes, Tallinna linnapea Savisaar, välisministeeriumi ja Tallinna linnavolikogu delegatsioonid, ärimehi ja meediaesindajaid. Türgist oli kohal president Gül abikaasaga, kultuuriminister, Istanbuli linnapea, Konstantinoopoli patriarh. Kokku oli kontserdil enam kui 1000 kuulajat. Enne kontserti andis Türgi president Eesti presidendi juuresolekul Arvo Pärdile üle elutöö preemia.

16. juulil 2010 andis Istanbulis Hagia Eirene kirikus kontserdi tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme dirigeerimisel.

3.-19. detsembril 2010 linastus Gezici filmifestivali võistlusprogrammis Veiko Õunpuu mägufilm „Püha Tõnu kiusamine“.

19. veebruaril 2011 korraldas Eesti saatkond Türgis Vabariigi aastapäeva tähistamiseks kepikõnniürituse Ankara lähistel Gölbaşı järve ääres. Kepikõndi olid tutvustamas ala looja Marko Kantaneva ning temanimelise kaubamärgiga kepikõnnivarustust tootev Eesti firma ME Sisustus. Teiste seas võttis sportlikust kõnnist osa ka Türgi eurominister Egemen Bağış.

17.-20. juulil 2011 oli Ankara Rahvusooper külalisetendustega Saaremaa Ooperipäevadel.

6.05.2012 toimus kepikõnd üle Bosporuse silla ehk üritus nimega ”Nordic Walking between Continents” koostöös Türgi EL ministeeriumi ja Istanbuli linna ning maavalitsusega, Eestist osales üritusel välisminister Urmas Paet.

20.06.2012 andis Rahvusooper Estonia külalisetenduse Türgis Aspendose ooperifestivalil.

Väga suur ettevõtmine oli detsembris 2012 Eesti animafilmi „Lotte ja Kuukivi saladus“ esmakordne linastamine Türgis, EL inimõiguste päeva raames toimunud filmifestivalil. Lotte linastus ainsa filmina lausa kahel päeval ja kokku üheteistkümnes kinosaalis kümnes Türgi suuremas linnas ning osutus kõige populaarsemaks filmiks festivalil. Istanbulis toimus ka workshop ja  vastuvõtt filmi loojate Heiki Ernitsa ja Janno Põldma osalusel.

2013. aastal oli avaliku diplomaatia valdkonnas üheks põhisündmuseks Türgi ajakirjanike pressivisiit Eestisse 11.-15. juunil esimese Turkish Airlines´i lennuga Tallinnasse. Pressivisiit kulmineerus peaminister A. Ansipi intervjuuga Türgi suurima inglisekeelse päevalehe Today´s Zaman 14.06 esilehel. Suurim Eesti-kajastus ilmus augustikuu Turkish Airlines pardaajakirjas Skylife, mis tutvustas Tallinna kui Baltimaade kuningannat ning Eestit kui huvitavat reisisihtkohta laiemalt.

Mais 2013 toimus ühine Euroopa päeva tähistamine Istanbulis. Festivali pealaval esines Eesti folk-rokkgrupp Tenfold Rabbit, lisaks toimus bändi kontsert Istanbuli kesklinnas Nublu klubis. Eesti saatkond Türgis jagas Eesti kohta infot ja materjale Eesti kioskis ning viis läbi Eesti-teemalise viktoriini.

2013 juulis osales Türgi traditsiooniline muusikakollektiiv ja derviši-tantsijate grupp Nevbahar Viljandi folgil.

2014. aastal keskendus kultuuridiplomaatia peamiselt Eesti muusika tutvustamisele Türgis. Veebruaris toimusid EV aastapäeva pidustuste raames Vanalinna segakoori kontserdid Istanbulis ja Kas’i linnas. Maikuise Euroopa päeva tähistamisele Istanbulis oli kutsutud esinema Eesti punk-rokk ansambel Nikn Suns. Mersini aukonsulaadi avamisvastuvõtule tuli esinema puhkpilliansambel Brassical. Euroopa päeva ürituste raames linastus Istanbulis ka animafilm Lisa Limone ja toimus filmihuviliste kohtumine režissööriga.

Äridiplomaatia seisukohast toimus 2014. aastal Türgis kaks suuremat üritust - veebruaris korraldas Eesti saatkond Türgis Istanbulis esimese Eesti-Türgi turismiseminari, mis võimaldas lisaks üldisele infole saavutada business2business kohtumiste raames ka lähemaid koostöökontakte. Seminar korraldati koostöös Türgi Välismajandussuhete Ametiga (DEIK) ja Eesti Turismifirmade Liiduga ning EAS ja Turkish Airlines toetusel. Sama aasta oktoobris, paralleelselt Türgi presidendi ametliku visiidiga Eestisse, toimus Türgi turismifirmade vastuvisiit Tallinnasse, et tutvuda lähemalt Tallinna ja Eesti vaatamisväärsustega ning tugevdada koostöösidemeid Eesti turismifirmadega.

Teiseks suuremaks äridiplomaatia ürituseks oli äriseminari korraldamine Türgi Çukurova piirkonna ettevõtjate ühingu TÜGIAD liikmetele Mersinis. Äriseminaril tegi pikema ettekande Eesti majandusest ja investeerimiskliimast EAS-i ekspordidivisjoni asejuht I. Pällo. Samuti tegi ettekande EE-TR kaubandussuhete hetkeseisust ning tutvustas Eestis õppimise ja turismivõimalusi saatkonna lauaametnik J.Luts. Huvi Eesti suunal oli suur, eriti mis puudutab transiidi- ning turismisektorit, lisaks on hiljem eraldi küsimusi tekkinud näiteks Eesti puidutööstuse ja Eesti kui turismisihtkoha (gurmee-turism) vastu.

Veebruaris 2015 toimus Hacettepe Ülikooli Kultuurikeskuses Eesti Muusikaakadeemia ja Hacettepe Ülikooli Konservatooriumi ühisprojekt. Hacettepe Ülikooli orkestrit dirigeeris maestro Toomas Vavilov, pianistina astus üles Mihkel Poll. Esitusele tulid B. Önderi ja E. Tubina teosed.

Märtsis 2015 külastas Türgit Eesti nukuteater NUKU, esitades Izmiri nukupäevade raames Sabancı kultuurikeskuse laval kohalikule publikule nukuetenduse "Canterville'i lossi vaim"

24. aprillil 2015 toimus Istanbulis aukonsulite seminar, mille raames tutvustati Eesti aukonsulitele Türgis Eestit kui äri ja turismi sihtriiki. Seminari aitas korraldada Eesti aukonsul Istanbulis Tuncay Özilhan ning ettekannetega astusid üles Eesti meediaekspert Daniel Vaarik, Välisministeeriumi konsulaarosakonna direktor Kersti Eesmaa, saatkonna lauaülem Julika Luts ning saatkonna konsul Kersti Kasak. Sama päeva õhtul andis Eesti muusikakollektiiv Klaaspärlimäng eesotsas Andres Mustoneniga täismajale kontserti kirikus Saint Antoine Istanbulis.

Aprillis 2015 linastus Türgis Eesti ja Gruusia ühisfilm "Mandariinid", mida näidati erinevates kinodes üle Türgi. Filmi esmalinastus Türgis toimus kinos Büyülü Fener, mis asub Ankaras, ning enne filmi astusid kõnedega üles nii Eesti suursaadik Ankaras Miko Haljas kui Gruusia suursaadik Ankaras Irakli Koplatadze.

9.-10. mail 2015 tähistati jällegi Euroopa päeva, mille puhul sõitis Türki esinema Eesti muusikakollektiiv Traffic. Muusikud astusid Türgi publiku ees lavale nii Istanbulis kui Ankaras.

Septembris 2015 külastas Türgit Eesti pianist Tanel Joamets, kes koostöös Türgi muusikaõppejõud ja klaverivirtuoos Hande Dalkılıç'iga andis seminari Hacettepe Ülikooli Konservatooriumis ning mängis Türgi publikule nii Ankaras kui Izmiris.

16.-17. detsembril 2015 linastus Euroopa Inimõiguste Filmifestivali raames jällegi nii Istanbulis kui Ankaras Eesti film "Need, kes julgesid", mille puhul tuli filmihuvilistega kohtuma ka režisöör Kiur Aarma.

Sama aasta lõpus astus Istanbuli ja Ankara publiku ees lavale Andres Mustoneni dzässikvartett.

2016. aasta oli kultuurisündmuste poolest pisut vaiksem, kuid sellest hoolimata andis veebruaris kontserdi Türgi publikule Eesti muusikakollektiiv Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel. Oktoobris 2016 korraldas Euroopa Delegatsioon Ankaras konverentsi Climate Action Fair, mille raames näidati Reet Ausi filmi "Out of Fashion". Sama film valiti Eestit esindama ka detsemberis Euroopa Inimõiguste Filmifestivalil ning seekord tuli filmihuvilistega kohtuma ka filmi autor ja rõivadisainer Reet Aus. Detsembris astus Türgi publiku ees taaskord üles muusikakollektiiv Hortus Musicus Andres Mustoneni juhtimisel, andes kontserti Istanbuli Meremuuseumis.

Eesti ja Türgi interpreetide vahel on tekkinud püsivad kontaktid, mis kahe rahva kultuurisidemeid sügavamaks ja mitmekesisemaks muudavad. Nii on Türgi muusikaõppejõud ja pianist Hande Dalkılıç andnud viimastel aastatel mitu kontserti koostöös Eesti muusikute Tanel Joametsa ning Andreas Lendiga; „Hortus Musicusel“ ning mitmel teisel Andres Mustoneni juhtimisel tegutseval muusikakollektiivil on Türgis pärast mitut kontserti juba oma publik kujunemas; loodetavasti on lähiajal uusi muusikaelamusi pakkumas Eesti dirigendi Anu Tali koostöö Bilkenti Ülikooli sümfooniaorkestriga.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Ankaras Gölgeli Sok. No:16, Gaziosmanpasa, 06700 Ankara, tel. (90 312) 40 56 970, e-mail: embassy.ankara@mfa.ee