Eesti ja Türgi

22.03.2010

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist Maailmasõda oli Türgil Eestis suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude okupatsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Aastatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altug - esimene Türgi suursaadik resideerimisega Tallinnas. Ajavahemikus 15. dets. 2005 – 14. aprill 2009 oli suursaadikuks Fatma Şule Soysal. Türgi uueks suursaadikuks Eestis on pr. Ayşenur Alpaslan, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 29.okt. 2009.a.  

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), järgmine suursaadik, alates 29. jaanuarist 1999, oli Andres Tomasberg, kes resideeris Madridis. 26. veebruaril 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras ning seda juhtisid ajutised asjurid Heikki Koort (kuni august 2003) ja Linda Kolk (kuni juuli 2004).
Eesti kõigi aegade esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer oli ametis 2004-2008. Eesti praegune suursaadik Aivo Orav andis oma volikirja üle Türgi presidendile Abdullah Gülile 8. septembril 2008.a.

Eestil on Türgis kolm aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002 avati aukonsulaat kuurortkeskuses Antalya, kus on aukonsuliks Ethem Okudur ning 26. augustil 2003 avati aukonsulaat Izmiris, seal on aukonsuliks Esref Baltali.

10. juunil 2003. aastal moodustati Eesti Riigikogu X koosseisu poolt Eesti-Türgi parlamendirühm, mille esimees XI riigikogu koosseisus on Evelyn Sepp. Türgi Rahvusassamblees on loodud Türgi-Eesti parlamendigrupp, mida juhib pr. Özlem P. Türköne.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Lepinguline baas

1924. aastal sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. aastal.
Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel kuus lepingut ja muutmiskokkulepet (nt kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping).
Praeguseks on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas edukaks kahepoolseks koostööks. Hetkel on Eesti ja Türgi vahel 14 kehtivat lepingut. Kehtivad Eesti ja Türgi vahel sõlmitud lepingud on järgmised:

1. sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
2. kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
3. rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
4. kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
5. leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97)
6. tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
7. investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
8. kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
9. leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
10. kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
11. salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
12. lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
13. tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
14. kultuuri-, haridus-,teadus-,noorsoo -ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)
15. leping viisanõuete kaotamise kohta Eesti tavapasside omanikele (jõustus 12.07.2008)

Kahepoolne koostöö

Eesti-Türgi suhted on väga head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, sarnased seisukohad enamikes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

Kahe riigi välisministeeriumite vahel on toimunud regulaarsed poliitilised konsultatsioonid.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning arenevad stabiilselt. Eriti kiired arengud on toimunud Türgiga kaubavahetuses aastatel 2004–2006 peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 2009. aastal oli Türgi Eestile kogukäibelt 23. kaubanduspartner (osatähtsus 0,6% kogu kaubavahetusest). Riikide pingereas ekspordi osas langes Türgi 19. kohale (osatähtsus 0,9%) ja impordi saatjariikide järjestuses tõusis 26. kohale (osatähtsus 0,3%). Kaubavahetuse saldo Türgiga oli positiivne (ca 0,5 mlrd kr.). Kui võrreldes 2007.a. suurenes Eesti kaubavahetus Türgiga 2008.a. ca 26%, siis võrreldes 2008. aastaga vähenes 2009.a. Eesti kogukaubavahetus Türgiga 2,3, eksport 2,7 ja import 1,6 korda .

Kaubavahetus Türgiga 2000–2009 (mln krooni)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Olulisemad ekspordiartiklid 2009. a:

• Metallid ja metallitooted – 81,2%
• Karusnahad – 7%
• Transpordivahendid– 2,7%
• Keemiatööstuse tooted - 2,7%

Olulisemad impordiartiklid 2009. a:

• Tekstiil ja tekstiilitooted – 36,2
• Masinad ja seadmed – 19,3%
• Transpordivahendid - 9%
• Metallid ja metallitooted - 8,2%
• Juveelitooted – 7,1%

Allikas:Eesti Statistikaamet

Võrreldes 2008.a. oli 2009.a. muutuseid gruppides vähe, suurim neist toimus imporditavates transpordivahendites, kus vähenemine oli 22,5%-lt 9%-le, mis samas kriisi ajal on oodatav.

Investeeringud

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2009 seisuga Türgist Eestisse tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon 31 miljonit krooni. 06.02.2009 seisuga oli Äriregistri andmetel Eestis registreeritud 12 Türgi osalusega äriühingut, millest 3 oli 100%lise osalusega. Eesti turule sisenes Türgi magusatootja Güllüoğlu, kes avas oma esinduse (kaupluse) Tallinnas 2009.a. novembris.

Eesti otseinvesteeringud Türki olid 31.12.2009 seisuga 38,6 mln krooni, mis moodustas 0,1% Eesti otseinvesteeringutest välismaale. Põhiliselt on eraisikud investeerinud Türgis kinnisvarasse.

Turism

Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud ajal kasvas aasta-aastalt Eestit külastanud Türgi turistide hulk, samas nende arv oli suhteliselt väike. Huvi Eesti vastu on tõusnud pärast Eesti ELi liikmeks saamist. Eestis ööbivate turistide arvu poolest on Türgi olnud siiski üks väiksema osatähtsusega Euroopa riike: 2008. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 2861Türgi turisti (5877 ööbimist) ja 2009.a 2745 turisti (6332 ööbimist).. Valdav osa Türgi turistidest peatus Tallinnas.

Eestlaste huvi Türgi vastu on olnud palju suurem, mis on seletatav Türgi geograafilise asendiga ja soojema kliimaga. 2008. aastal külastas Türgit reisifirmade vahendusel umbes 22000 ja 2009.aastal 27400 Eesti turisti. Samas paljud eestlased sõidavad Türki ka iseseisvalt või teiste riikide turismifirmade vahendusel. Keskmiselt viibisid Eesti turistid Türgis 8 päeva turisti kohta. 

Muud majandussuhted

9.märtsil 2009.a. toimus Ankaras Eesti - Türgi I infotehnoloogia-alane ümarlaud.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö

1994. aastal sõlmitud ja 22. septembril 1999 jõustunud kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe on aluseks kahe riigi vahelisele reaalsele koostööle kultuuri ja hariduse vallas.

Türgi kirjanduse ilmumisele Eestis on eelkõige kaasa aidanud kirjanikud-tõlkijad Ly Seppel, Andres Ehin ja Ain Kaalep. Türgi tänapäeva kuulsama prosaisti Yasar Kemali teose "Madu maha tappa" ning türgi 20. sajandi luule kogumiku "Isahirve öö" väljaandmist on toetanud ka Türgi saatkond. 1999. aastal ilmus ajakirja "Akadeemia" Türgile pühendatud erinumber.

Tartu Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. 12. jaanuaril 1998 avati TÜ-s Türgi suursaadiku Erkan Gezeri initsiatiivil türgi keele kabinet, mille kulud kattis saatkond, kes otsis ka lektori. Tartu Ülikoolil on olnud kontakte Bilkenti Ülikooliga ning ta on huvitatud ülikoolidevahelise lepingu sõlmimisest, milles põhirõhk oleks üliõpilaste, samuti teadlaste ja lektorite vahetusel. President Lennart Meri tunnustas 2000. a. Bilkenti Ülikooli rektori, professor Ihsan Dogramaci tegevust Maarjamaa Risti teenetemärgiga. Tallinna Pedagoogikaülikoolis on türgi keelt võimalik õppida alates 1993. aastast. Türgi saatkond on ülikooli varustanud vajalike õppematerjalidega. 1997. a. avas Türgi president Süleyman Demirel TPÜ-s pidulikult türgi keele kabineti, mille kulud kattis Türgi saatkond. Samal aastal avati TPÜs Idamaade keskus, kus õpetatakse türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustatakse türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati TPÜ-s idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. TPÜ-s baseerub ka 1995. aastast Ly Seppeli, Andres Ehina jt eestvedamisel asutatud Türgi Kultuuriselts.

24.04.-17.05.2006 toimusid Tallinnas Türgi kultuuripäevad Türgi saatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel. Nende raames toimus Tallinna hotellis gala-õhtusöök koos Ayla Eryükseli moeshow’ga "3H. Naise stiiliteekond hetiitidest tänapäevani", lisaks avati Rahvusraamatukogus näitus "Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil". Estonia kontserdisaalis andsid klaverikontserdi "1001 ööd" õed Ferhan ja Ferzan Önder, Rahvusooperis "Estonia" toimus Sufi muusika kontsert ja pöörlevate dervišite etendus. Samuti presenteeriti Anikya Izniki seinaplaatide kunsti ja Hikmet Barutucugil'i ebru-kunsti (ottomani-aegne vee peale maalimise tehnika).

3. märtsil 2008.a. avasid Türgi suursaadik Eestis Fatma Sule Soysal ja välisminister Urmas Paet rahvusraamatukogus näituse "Nad uskusid Türgisse".

14. märtsil 2008.a. avas Eesti peaminister Ansip Türgis Istanbuli kultuuri- ja kaubanduskeskuses IstinyePark Eesti disaini ülevaatenäituse "Disain tuleb külla".

16.03.2008 toimus Eesti saatkonna eestvedamisel esimene suusamaraton Geredes Arkuti mägedes, milles osales ka peaminister Andrus Ansip.

28. aprillil 2008.a. avas Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus endise Türgi diplomaadi Erkut Onarti fotonäituse "Türgi - maa, kus kohtuvad loodus, inimene ja kultuur". Avamisel osales ka fotode autor.

11. juunil 2008.a. avasid Eesti välisminister Urmas Paet, Türgi välisminister Ali Babacan ja suursaadik Sule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus Türgi diplomaadi Nur Sagmani fotonäituse "Head juubeliaastat, Eesti!".

03. juulil 2008.a. alustas Rahvusvaheliste Paide paepäevade ajal Paide keskväljakul Eesti turneed maailmakulus Türgi sõjakultuuriansambel Mehter, mis andis Eestis kolm kontsertetendust.

22. septembril 2008.a. avati Rotermanni soolalao keldrisaalis näitus "Türgi rahvalik arhitektuur musta mere piirkonnas", mille koostas Istanbulis asuv Milli Reasürani kunstigalerii.

9. oktoobril 2008.a. avasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Türgi president Abdullah Gül Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti ja Türgi suhteid kajastava näituse. Rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus oli võrdlev tagasivaade kahe riigi iseseisvuse arengule ning ühiste diplomaatiliste suhete loomise algusele 1924. aastal, mil sõlmiti Türgi ja Eesti vaheline sõpruse ja koostöö leping. 1935. aastal asutati Eestis ka Türgi suursaatkond. Koostatud oli põhjalik kronoloogia Eesti ning Türgi suhete arengust. Ekspositsioon hõlmas nii poliitilisi, majanduslikke kui ka kultuurisuhteid, samuti eestlasi Türgis ja türklasi Eestis.

20. oktoobril 2008.a. avati Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain".

2008. a. novembris näidati Karsi filmifestivalil valikut Eesti nukufilmidest ning võistlusprogrammis osales Rao Heidmetsa uus nukufilm „Kaasasündinud kohustused”.

2009.a. veebruari teise nädala lõpus toimus Viljandis 11. talvine tantsupidu, mille 2009.a. teema oli tagasipöördumine juurte juurde. Osales Türgi tantsurühm.

2009.a. veebruaris Estonias etendunud Verdi ooperi “Maskiball” ühte peaosa laulis Ankara riikliku ooperiteatri solist Senol Talinli ja aprillis Helsingis toimunud helilooja Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Euroopa esmaettekandel dirigeeris Helsingi linnaorkestrit Türgi dirigent Cem Mansur.

8. märtsil 2009 toimus Eesti saatkonna eestvedamisel koostöös aukonsulitega II suusamaraton Türgis kus aukülaliseks oli Riigikogu asespiiker K. Ojuland.

2009.a. 4. oktoobril avasid Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Ağrı maavanem Mehmet Çetin Ishak Paşa kindluses Ararati mäe jalamil Ağrı maakonnas Ida-Türgis näituse, millega tähistati mäe esmavallutuse 180. aastapäeva. 9. okt. 1829. aastal tõusis esimese inimesena legendaarse Ararati tippu Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot (1792 – 1841), Tartu Ülikooli füüsikaprofessor ja hilisem rektor. Selle meenutuseks tõusid 9.oktoobril 2009 Ararati tippu ca 60 mägironijat Eestist, Türgist, Iraanist, Kreekast ja Poolast.

2010.a. 16. jaanuaril viibis Euroopa Kultuuripealinn Istanbul 2010 avamisel Eesti delegatsioon Riigikogu Kultuurikomisjoni esimehe P. Kreitzbergi juhtimisel.

2010.a. 7. veebruaril organiseeris Eesti saatkond koostöös Anatoolia Maratoni Assotsiatsiooni ja Bolu provintsiga meeleoluka murdmaasuusafestivali, millel osales ka välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.