Eesti keeles
In english Türkçe
Konsulaarinfo » Viisa taotlemine »

Viisa taotlemine

11.01.2010

1. Viisa taotlemine
  1.1. Schengeni viisa liigid
  1.2. Pikaajaline (D) viisa
  1.3. Viisa taotlemisel esitatavad dokumendid
  1.4. Viisataotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv
  1.5. Viisa keeldumise otsuse edasikaebamise õigus
2. EL kodaniku pereliige
3. Viisalihtsustuslepingud

 

1. VIISA TAOTLEMINE

Viisa taotleja peab üldjuhul välisesinduse poole pöörduma isiklikult.

Samas võib välismaalane viisataotluse esitada ka esindaja kaudu.

Esindajateks võivad olla:

  1. alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja – seaduslik esindaja esitab viisataotlusega koos esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.
  2. riigi-, ameti- või kohalike omavalitsuse asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide kullerid
  3. teised isikud, kellel on volikiri esitada viisataotlus ja teha sellega seonduvaid toiminguid

Viisataotluse esitamine posti teel on võimalik vaid siis, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt elab, puudub Eesti või Eestit viisade väljastamisel esindava riigi välisesindus.

Konsulaarametniku palvel peab viisataotleja isiklikult ilmuma välisesindusse intervjuule - seda ka juhul, kui viisataotlus on esitatud esindaja kaudu või posti teel.


Viisa taotlemine piiril

Reeglina tuleb viisataotlus esitada välisesindusele. Erandjuhtudel võib viisat piiripunktis taotleda välismaalane:

  • kellel ei olnud võimalik objektiivsetest asjaoludest tulenevalt taotleda viisat välisesinduses;
  • kes on laevapere liige, kui tema eesmärgiks on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale;
  • kes taotleb viisat humanitaarsetel kaalutlustel;
  • kes saabub Eestisse lähtuvalt riiklikest huvidest Vabariigi Valitsuse liikme kutsel;
  • kes taotleb viisa andmist rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Piirivalveameti peadirektor.

1.1. SCHENGENI VIISA LIIGID

Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa võib anda kehtivusajaga kuni 3 kuud. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.
Nende riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.

Transiitviisa (B-viisa) on viisa ühe-, kahe- või mitmekordseks Schengeni ruumist läbisõiduks järgmisesse riiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Transiitviisa võib anda kehtivusega kuni 6 kuud ning tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva.

Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda ühekordseks vaheaegadeta Schengeni ruumis viibimiseks või mitmeks viibimiseks, mille kogukestus ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemise kuupäevast.

Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, näit. Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti või viisade väljastamisel Eestit esindava riigi välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti või Eestit esindava riigi välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh. Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.

Schengeni viisa ja sisenemise tingimused kehtivad ainult kuni 90 päevaste viibimiste puhul. Pikemate viibimiste puhul tuleb taotleda pikaajaline viisa või elamisluba, mille kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveametist.

1.2. PIKAAJALINE (D) VIISA

Pikaajaline viisa on vaid siseriikliku, st Eesti kehtivusega viisa.

Pikaajaline viisa väljastatakse lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibimisajaga kuni 6 kuud ning kehtivusajaga kuni 12 kuud.

Pikaajalise viisa taotlemiseks peab eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis olema registreeritud lühiajaline töötamine.

Lühiajalise töötamise registreerimiseks saab taotluse esitada järgmistel juhtudel:

  1. loominguline töötaja etendusasutuse seaduse tähenduses, kes töötab etendusasutuses;
  2. õpetaja või õppejõuna töötamiseks Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
  3. teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
  4. sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja erialaseks tegevuseks vastava spordialaliidu kutsel;
  5. töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktika eesmärgil või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
  6. välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal;
  7. töötamiseks lapsehoidjana;
  8. ekspert, nõustaja, konsultant, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
  9. seadmete paigaldaja või oskustööline, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
  10. töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel;
  11. välislepingu alusel

Enamat infot lühiajalise töötamise registreerimise kohta saab PPA koduleheküljelt: www.politsei.ee

Erandiks D-viisa puhul on Austraalia ja Uus-Meremaa kodanike nn noorteviisa, mille viibimisaeg on kuni 12 kuud. Eesti ja Austraalia ning Eesti ja Uus-Meremaa kokkulepete alusel väljastatakse töötamisõigust võimaldavaid viisasid 18-30-aastastele Austraalia ja Uus-Meremaa kodanikele, kes võivad Eestis viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Eestis puhkamine ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kolm kuud.

1.3. VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVAD DOKUMENDID

  1. reisidokument, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast taotletava viisa kehtivuse lõppu;
  2. täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
  3. foto 35x45 mm;
  4. tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni ruumis viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Mitmekordsete viisade puhul esitab viisataotleja reisikindlustuse, mis hõlmab üksnes esimese kavandatud reisi kestuse. Samas tuleb ka järgnevateks reisideks hankida reisikindlustus, mille olemasolu kontrollitakse piiriületusel. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot (469 400 Eesti krooni);
  5. reisi eesmärki tõendavad dokumendid;
  6. Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid. Piisavate rahaliste vahendite määraks iga Eestis viibida lubatud päeva kohta on 0,2 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (kuni 31.12.2009 on kuupalga alammäär 4350 EEKi);
  7. riigilõivu tasumist tõendav dokument või riigilõivu tasumisest vabastamist tõendav dokument;

1.4. VIISATAOTLUSE LÄBIVAATAMISE EEST TASUTAV RIIGILÕIV

lennujaama transiitviisa (A) 938 krooni (60 eurot)
transiitviisa (B) 938 krooni (60 eurot)
lühiajaline viisa (C) 938 krooni (60 eurot)
EL viisalihtsustuslepingud (kehtib Vene Föderatsiooni ja Ukraina kodanikele) Ühe- ja mitmekordne lühiajaline viisa 545 krooni (35 eurot); kiirviisa 1090 krooni (70 eurot)
EL viisalihtsustuslepingud (Albaania, Bosnia ja Herzegovina, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Moldova kodanikele) Ühe- ja mitmekordne lühiajaline viisa 545 krooni (35 eurot)

NB! Alltoodud koordinaatidel tuleb riigilõivu tasuda ainult viisa taotlemisel Eesti välisesindustest. Viisa taotlemisel riigist kus Eestit esindab mõni teine Schengeni riik palume täpsema informatsiooni saamiseks kontakteeruda esindava riigi saatkonnaga.

Riigilõivu ülekandmiseks mõeldud RAHANDUSMINISTEERIUMI (makse saaja) pangakontod on järgmised:
- SEB Pank a/a 10220034796011
- Swedbank a/a 221023778606.

VÄLISMINISTEERIUMI viitenumber: Viisataotluste läbivaatamine – 2900073630.

NB! Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.

Vastavalt riigilõivuseadusele on viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastatud:

  1. Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
  2. alla 6-aastane laps;
  3. isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
  4. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
  5. õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
  6. lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil.

1.5. VIISA KEELDUMISE OTSUSE EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Vastavalt välismaalaste seadusele (VMS § 1010 (3)) viisa andmisest keeldumist ei põhjendata. Konsulaarametniku otsust viisa andmise või sellest keeldumise kohta ei saa vaidlustada haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse korras.

Sissesõidukeeldude registrist saab kontrollida, kas isikule on kehtestatud sissesõidukeeld.
 

2. Euroopa Liidu kodaniku pereliige - direktiiv nr 2004/38/EÜ

Direktiiv nr 2004/38/EÜ kohaldub vaid neile kodanike pereliikmetele, kes reisivad koos Euroopa Liidu (ELi) kodanikuga või tema juurde. Üldjuhul on direktiivi kohaldamisel ELi kodaniku puhul tingimuseks see, et ta ei ela oma kodakondsusjärgses riigis.

EL kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole ELi ega Eesti kodanik ja kes on:

  1. ELi kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
  2. EL kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
  3. ELi kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
  4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetamata isik, kes on ELi kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et ELi kodanik teda isiklikult hooldab.

    (2) Ülalpeetavaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes elab ELi kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.

    (3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse rahva ja eluruumide loenduse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut, kes elab ELi kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.

Viisataotluse esitamisel peab ELi kodaniku pereliige esitama vaid reisidokumendi ning sugulust tõendavat dokumenti (abielu- või sünnitunnistus jms.).

Ülalpeetava vanema, ülalpeetava ja leibkonna liikme puhul tuleb esitada lisaks vastavad tõendid (sotsiaalhoolekande tõend, elukoha registreerimise tõend jms.)

Konsulil on õigus paluda dokumendi esitamist legaliseeritult või apostille'ga ning ka dokumendi tõlget.

Kui sugulusest tõendavast dokumendist ei selgu, et üks osapooltest on ELi kodanik, võib konsul viisataotlejalt paluda ka koopiat ELi isikut tõendavast dokumendist.

EL kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.

 

3. Viisalihtsustuslepingud

Erinevused üldisest viisataotluse protseduurist tulenevad viisalihtsustuslepingutest. Hetkel on Euroopa Liit sõlminud sellise lepingu Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia ja Ukrainaga.

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Ankaras Gölgeli Sok. No:16, Gaziosmanpasa, 06700 Ankara, tel. (90 312) 40 56 970, e-mail: